Jälg (125.)

Rahulas, 200 sammu, 2 nurka, palju toitu. Nina oli korralikult maas ja töötas. Nurkades läks veidi üle, enne kui selle võttis. Pärast sai Drakoni ja Nettyga joosta. Õigemini küll veidi jooksis Drakoniga, rohkem küsis minult mängu. Ja Netty ülemvõimu lihtsalt katsus taluda.

Kuulekus, kaitse

Tabasalu platsil. Läksin tunnike varem kohale ja tegime kõrvalkõndi, 'istu', 'lama' ja siis varjete jooksmist.

Kaitses katsus Rene endiselt Fleuri nuudiähvardusega harjutada. Veidi ehk oli kasu minu katsetest teda koormata. Eks pean seda veel tegema.

Laulasmaa rannas

Fleur tassis seda toigast terve jalutuskäigu kaasas. Poolel teel kasutasin selle ära ja mängisin temaga, samal ajal teise pulgaga teda togides ja lõpuks ka lüües. Et harjuks koormusega esmalt minuga ja siis peab sellele loodetavasti ka varrukaplatsil vastu. Algul ühe korra lasi oma toikast lahti, pärast enam mitte.

Esimese hooga hakkas luikedele järele minema, aga loobus peaaegu kohe. Kas oli vesi liiga külm või nägi oma ettevõtmise mõttetust:)

Kaitse, kuulekus

Kaitses lühike harjutus nuudiga harjumiseks, kus lõpuks sai kaltsu. Urises, aga kõrvad pealigi ei läinud ja vaatas üsna julgelt varrukamehele otsa.

Pärast tegin veel platsi teises servas paralleelselt teiste kaitsekoolitusega kuulekust: kõrvalkõnd, päärded, istu, lama.

Esemed, varjed

Käisime Tabasalu platsil. Esmalt õpetasin talle esemete näitamist. Tegin selle vea, et alustasin kohe ja tal oli oma ärevus veel maha jooksmata. Seetõttu oli algul väga kibelev. Lõpupoole läks paremaks.

Varjeid tegime üsna pika maa pealt. Aga kui minu ja varjevahelise ala lähedal oli see varras, mida kasutatakse edasisaatmisel palli panekuks, jooksis ta selle ümber. Ju arvas, et peab lihtsalt millegi ümber jooksma. Ta nagu ei saa hästi aru, et ma ikka suunda ka näitan. Aga tegime nii kaua, kuni nägin, et ta on väsinud.

Varjed, kaitse

Läksin varem kohale ja õpetasin Fleurile varjete jooksmist. Jooksis ka üsna kaugelt ümber varje. Aga see ei tähenda, et varjest otsimine tal selge oleks, kaugel sellest. Aga algus on tehtud. Kas seda kunagi ka vaja läheb, on veel lahtine.

Kaitseosas tegi Rene ühe lühikese harjutuse, mille ideest ma eriti hästi aru ei saanud. Oli algul A-tõkke taga peidus ja siis ettevaatlikult ähvardades tuli lähemale. Nuudiga samas käes oli nahast kalts, mille koer siis lõpuks endale sai ja ta ära autosse viisin. Tegelikult ega Fleur ju varrukameest ei karda. Ka nuuti otseselt mitte. Lahti laseb ta siis, kui piitsaga vastu jalgu saab.

Jälg, kuulekus

Rahulas. Panin sirge jälje 500 sammu ilma toiduta. Algul hakkas hästi minema. Kui siis kiirustama kippus, korrigeerisin. Kui jälle kiirustas, lasin lahti. Ise jäin seisma. Läks veidi, korralikult ei nuusutanud ja varsti tuli tagasi. Jätkasime samast kohast samamoodi edasi. Lootsin selliselt kiiruse normi saada, aga ei usu, et nii saab. Sest see polnud kellegi jäljeajamine. Ka siis, kui rihmast hoidsin, oli ikka väga hajevil. Lõppu jõudsime siiski välja ja seal oli kinnine toidukauss.

Pärast tegime veel liikumiselt lamamist ja ümber elektriposti jooksmist. Viimane pidi varje jooksmist imiteerima:). Lähedalt jookseb ilusti, aga kui vahemaa juba oluliselt suuremaks läheb, siis jookseb tiiru sinnakanti ära ja tuleb tagasi, st ümber posti ei jooksnud. Platsil varjega oli sama asi. Ta vist arvab, et peab lihtsalt minust eemal väikese tiiru tegema. Eks peab talle selgeks tegema, et ka kaugemalt saatmine tähendab, et peab ikka ringi ümber varje ära tegema.

Varjed, postiharjutus

Urve juures oli varje üleval ja kuna ma veidi varem jõudsin, siis harjutasime varje jooksmist. Esimese tegin hästi lähedalt. Kuna teistsugune varje, teine koht ja pime ka. Aga polnud probleemi, sai kohe aru, mida temalt tahetakse.

Postis sai Fleuri harjutatud piitsa puudutusega. Et harjuks ja koguks enesekindlust. Piitsa asemel oli küll toigas, aga ega tema seda ei tea:).

Kaitse

Enne trenni tegin Fleuriga varjete jooksmist, endiselt umbes 15-20 sammu kauguselt. Niiöelda kordamine ja tegi ilusti.

Rene alustas ka täna varjetest. Ütles, et ma hoiaksin rihmal silma peal, et kui hakkab tema juurde ära jooksma, siis saaksin ta kinni püüda. Ma ei arvanud, et seda vaja läheb ja ei läinudki. Fleuri jaoks olin ainult mina palliga platsil.

Aga kaitseharjutuses endas pidas ta harjutuse alguses koormusele päris hästi vastu. Lõpupoole enam mitte. Lasi piitsalöögi peale ka paar korda varrukast lahti. Kas võis kaasa aidata ka see, et ta lõpus väsinud oli? Ja kui ta füüsiline vorm parem oleks, siis ka paremini vastu peaks?

Varjed

Täna õppisime 15-20 sammu pealt varje jooksmist. Ja olime pikemalt platsil. Tegime puhkepause ja siis sai jälle harjutada. Kasutasime erinevaid varjeid mõlemal pool platsi.

Varjed

Nüüd alustasime varjete jooksmise õppimisega. Käisime Tabasalu platsil ja muud ei teinudki, sest eks ta ju väsis ära. Nagu nägin, et kiirus langeb, lõpetasin ära. Õnneks oli viimane jooks ka edukas.

Alustasin siis sellest, et varje ees näitasin käega ja ütlesin 'otisi'. Ja jooksin koos temaga ümber varje ja siis sai palli. Nii mingi 3 korda. Siis enam ise ei viitsinud joosta:). Näitasin hästi ligidalt sama ja saatsin. Läks küll veidikese kõhklsega. Kui aga varjest meetri kaugusele läksin, siis ei läinud. Kutsusin uuesti kõrvale ja saatsin uuesti. Kui välja mõtles, mida temalt sooviti ja õigesti tegi, sai palli. Viimased korrad juba läks päris ilusti. Ja alati sai palli. Tegime veel teiste varjete juures ka. Ja nagu öeldud, kui väsimus tekkis, lõpetasime ära.

Jälg

Peaaegu 2 kuud pole jälge teinud. Täna käisime Rahulas. Koeral oli loomulikult kõik meeles. Vahet poleks nagu olnudki. Ikka veidi kiirustas ja ikka läks nurgast veidi üle. Ja ikka ajas jälge suure innuga. Jälg ise oli rohke toiduga ja umbes 200 sammu ja kahe nurgaga. Lõpus ese.

Jalutasime veel enne ja pärast jäljeajamist. Ja lõpus loopisin tema rõõmuks talle veel palli:)

Õhtul möllas ta autokummiga, kuniks me Karilisi ootasime. Väsitas enda korralikult ära.

Kaitse, kuulekus

Täna oli Fleur tublim, kui muidu viimastel kordadel. Rene kasutas seekord agressiooni rohkem, koer läks üsna kurjaks (ei oska muud sõna kasutada). Piitsaplaksud ja mõned löögid kannatas ka ära ja rebis piitsa Rene käest ära. Siis viskas maha ja läks jälle Rene peale. Kuulekust tegime ka paralleelselt.

Pärast sõitsin Tihniku platsile. Aga kiirust nõudvaid harjutusi sai vähe teha, sest ta oli väsinud. Püsilamamisel ta täna partisani ei mänginud. Eks seepärast, et täna oli lamamise käsk konkreetne. Eile panime lamama ja liikusime koera selja taha, siis veidi ette ja siis veel kaugemale. See pani ta siis partisani mängima. Trenni lõpus lasin Fleuril veel kümmekond korda mäest üles palli järele joosta. Peab ju kuidagi vormi taastama ja liigsed kilod maha saama. Lühike jaluuskäik veel kõige lõppu, nagu alati.

Aga väsinud olime koju jõudes mõlemad:)

Kenneli päev

Täna sai pikalt platsil oldud. Mängida ja joosta. Püsilamamiselt püsti ei tõusnud, aga mängis 'partisani', st roomas paar meetrit oma kohalt mulle järele. Hanliga võidujooksus olime oma jooksus 3.kohal. Proovisime veel agiliti slaalomit ja tunnelit. Uskumatu, kui kiiresti koerad aru saavad, mida neist tahetakse. Pean siin just tunnelit silmas. Slaalomi katsun talle selgeks teha, see on seljale hästi kasulik. Aga kuna ta ikka ülekaalus on ja alatreenitus ka lisaks, siis joosta hetkel väga kiiresti ikka ei jõua.

Postis

Olime jälle Urve juures postiharjutust tegemas. Täna ta ei oodanud seal vaikselt, vaid haukus kaasa, kui teistele koertele harjutusi sai tehtud. Aga kui mõni koer oli sel ajal postis hullumas, siis Fleur haukus lamades. Hoidis energiat kokku:). Kui tema harjutuse ajal ta enne haaret korralikult üles kütta, siis läheb ilusti saaki ja ka on haardes enesekindel. Siit võib vist järelduse teha, et saaki tal üleliia ei ole.

Kolmapäeval üritasime kaitsetrennis ka käia, aga rahvast oli kohutavalt palju ja ma ei hakanud seal ootama. Tegin veidi kuulekust ja jalutasime ja tulime koju tagasi.

Kaitse harjutus

... postis. Urve juures. Eesmärgiks tekitada koeras soov ja suurem huvi varrukatöö vastu. Sest ega ta kaitses ikka nii pöördesse ei lähe küll, kui minuga kuulekuse platsil. Enamusel koertel on see vastupidi. Fleur sai ka korraliku koormuse, sest kokku tegime tund aega vaheldumisi puhkusega, kus ta vaatas teiste koerte harjutust pealt.

Kuulekus

Fleuril oli täna hea päev. Käisime Tihniku platsil, kus Urvel trenn oli. Ja tegime ka veidi. Kõrvalkõndi, istu, lama, edasisaatmine. Koos lõpujalutuskäiguga tund aega. Ta oli väga õnnelik:)

Ega palju teha praegu ei saagi, pole mõtet. Kuna ta füüsiline vorm on alla igasugust arvestust, siis väsib kiiresti ja kiirust enam harjutustesse ei saa. Lisaks on ta ka paks. Eks peab füüsist taastama hakkama.

Kuulekus, kaitse

Tegime pimedas lambi all enne teist trenni veidi kõrvalkõndi ja istumist. Ta on väga innukas ja teda on praegu kerge õpetada, sest pole me ju ammu midagi teinud.
Kaitses oli ta täna ebakindel juba algusest peale. Rohkem kui muidu. Ja haardes urisemist ei jätnudki. Hästi mõjus minu mäng tema ja ta varrukaga, mida vahepeal tegime. Kas aja ja raha raiskamine see temaga varrukas käimine?

Kaitse

Alustasime kõrvalkõnni ja kõrval istumisega. Varrukamees kõndis meie juurde ja uuesti ära. Nii mitu korda. Fleur ei tohtinud vinguda. See ettevalmistus tegi ta rahulikumaks.

Täna sai ta ka esimese piitsahoobi jalgadesse, ehmus sellest ja lasi varrukast lahti. Näis, kuidas edaspidi. Nuudilöögid ja jalaga togimine teda nii ei seganud. Need polnud ka uued asjad ja ega Rene kõvasti ka ei löönud.

Fleur ökomessil Tartus 22.-24.november

Kaitse

Tagantjärele kirje: Mäletan, et läks päris hästi. Enam nii kergesti täishaaret ära ei andnud ja kui andis, parandas kiiresti.

Kaitse

Õhtul pimedas TSKK platsil. Kuna lumi oli maas, siis nii pime ei olnudki:). Koer oli täna päris tubli. Urinat oli vähe, haare hea. Aga tegime veel selle titevarrukaga.

Kaitse, kuulekus

Päris hea oli üle pika aja koeraga trenni teha:)

Varrukaks oli seekord nö titevarrukas. Algul endiselt Fleur urises haardes. Paar korda õnnestus Fleuril platsil kukerpall teha - tal oli varrukas suus ja jooksis ringi ning ma astusin kogemata selle nööri peale, mis varruka küljes on. Ta hoidis varrukat nii kõvasti ja lahti ei lasknud, et käiski koos varrukaga upperkuuti. Päris tubli. Ja harjutuse lõpp oli ka täitsa hea; viimase haarde sai ta täishaarde. Täiesti juhuslikult, kusjuures. Renel ei olnud plaanis talle sel hetkel haaret andagi, aga ta sai varruka kätte ja korralikult.

Pärast väikest puhkust tegin paralleelstelt teiste kaitsetrenniga platsi teises otsas veidi kuulekust. Kõrvalkõndi pööretega ja edasisaatmist. Millegipärast tal instinkt väga üles ei läinudki. Ja väsis kiiresti ära ka. Füüsiline vorm järelikult kehv. Ma kasutasin palli ainult edasisaatmise juures, muidu premeerisin nutsuga.

Kaitse

Kaks harjutust, sest esimese harjutusega Rene ei jäänud rahule. Tegime varrukaga ja väga raske on koeralt täishaaret saada ja kui saabki, siis ajutiselt. Sest ta ei kasuta alumist lõualuud peaaegu üldse. Lükkab ülemised kihvad varrukasse ja sellega hoiab. Ka urises täna väga palju. Teine harjutus oli siiski parem. Järgmine kord proovime selle padja ja varruka vahepealse variandiga.

Viimsis

Sütiste metsas

Kaitse

Õhtul TSKK platsil lambivalgel. Täna tegime varrukaga. Rene ütles, et ei olnud ühtegi täishaaret millegipärast saanud. Algul oli ka üsna ebakindel - urises kohe palju. Lõpp aga oli päris hea: koer oli palju rahulikum ja ei teinud häält.

Kaitse

Ei olnud mingeid halbu tagajärgi varrukameeste koolitusel käimisest. Ehk veidi ebakindlust, mis väljendus urinas. Aga vahetas väga hästi instinkti. Eelmisel nädalal ei osanud algajad varrukamehed teda õigesti lugeda ja seda kätte saada. Tegime algul padjaga ja lõpetasime varrukaga, millega platsilt ära sai. Järgmine kord pidime kohe varrukaga alustama.

Varrukameeste koolitusel

Ma pole kungagi Fleuri pärast trenni nii väsinuna näinud, kui ta täna oli. Ta võis ka segaduses olla. Aga selle pärast ma ei muretse, ses meil kaitsekoolitus alles nii algusjärgus.

Trenn toimus keldris, mis juba ise oli uus asi. Siis veel võõrad varrukamehed, algajad pealekauba. Fleur kipub kogu aeg kaitses olema ja väga raske on teda saaki saada. Teisel poisil õnnestus paremini, sest ta andis saagiärrit rahulikumalt. Aga mis mulle meeldis - kui ma käe koerale lõua alla panin, oli ta täiesti rahulik.
Sooritus kestis ka üsna pikalt, aga kuniks arutati, kuidas sellise koeraga käituda ja miks varrukamees just nii tegi, panin ma Fleuri lamama ja ta sai kuigipalju puhata.


Kas ma äkki ise olen talle õpetanud, et saagi saamiseks agressiooni näidata tuleb? Suvel ju nõudsin sellist haukumist, enne ku palli vette viskasin. Ja tegin seda päris palju.

Enne kojusõitu käisin temaga veel mere ääres ja mängisin palliga, et ta veidi rahuneks ja jälle rõõmsamaks muutuks. Haukuda ei lubanud. Aga koera õnnelikumaks sain küll.

Varrukameeste koolitusel

Hommikupoolikul olin ainult publikuks, lõuna ajal käisime Fleuriga mere ääres. Pärastlõunal 2 harjutust.

Esimene selline lühike. Koera pidi tööle saama ilma igasuguse varrukamehe varustuseta. Sai ka. Fleur küll hakkas vahepeal teise lähedaloleva inimese peale haukuma, kui varrukamees liiga kaugele läks ja tegelikult talle ohtu ei kujutanud. Ta sai aru, et peab haukuma, aga ei olnud enam päris kindel, kelle peale. Ja sai kiita, kui haukus seda meest, keda sai kästud.

Teine oli saagiharjutus. Ja ta kogu aeg haukus, nagu padi oleks talle jube ohtlik. Kuigi see padi mööda maad tema eest ära jooksis. Lõpus saime ta korraks vait, kui mina rihmast hoidsin ja siis sai padja omale ja autosse.

Sellise koera koolitamisel soovitati raamatutarkus nurka visata ja teha siis agressiooni kaudu saagile minek. Ja pidi olema üsna raske sellist koera koolitada. Aga mitte võimatu.

Varrukameeste koolitusel

Fleur oli harjutuskoer. Ja käitus hoopis teistmoodi, kui Renega trenni tehes. Ta oli mu meelest ebakindlam. Aga ka varrukamees oli ebakindel:). Hulk rahvast ka ümberringi jälgimas. Koolitaja soovitas koeraga jätkata saagiharjutusi, et koer rauhulikumaks selles saada.

Kaitse

Alustasime padjaga, siis läks Rene varrukale üle. Ja sama asi, mis algul padjaga: parandab küll haarde ära, aga siis hakkab see jälle ära libisema. Lisaks ei saanud mina varrukaga hakkama, st ma ei suutnud koera kõrvale end toimetada ja kätt tema lõua alla panna. Koduseks ülesandeks jäi meile täishaarde harjutamine.

Õhtul sattusime veel Pirita jõe äärde

PJK võistlused

URANi PJK võistlused Tartus. Jälje saime 87 punkti. Esimest eset ta ei näidanud. Kogu jälje läks suure kiirusega, aga nurgad võttis suht ok. Eks vist sellepärast, et hoidsin rihma pinges. Viimasel sirgel oli tuul vastu, seal ta algul oli veidi ebakindel. Kartsin, et läheb lõpuesemest ka üle, aga näitas. Mul kivi kohe langes südamelt:). Aga kui eset võtma läksin, hakkas veidi keerutama, mida ta trennis kunagi teinud pole. Ootas vist, et 'noh, kas antakse nüüd midagi, olin ju nii tubli'.


Kuulekuses võistlesime koerte jooksuaja tõttu viimases paaris Tanja ja Klaabuga, nemad 3-s, meie1-s astmes. Platsi proovimise ajal tegin Fleurile selgeks, et pall jäi platsi lõppu aia äärde. Ja siis soorituse ajal oli ta seetõttu hajevil ning ümberpöörd ei olnud hea, kartsin, et läheb mu juurest ära palli järele; ja inimrühma läbimine samuti kehv, jäi minust maha. Üle 1m tõkke hüpe oli oodatult tugeva puutega. Ja edasisaatmisel mulle tundus, et ta lama käsku ei täida ja mul tuli automaatselt lisaks EI. Punkte 90
Kokku siis 177 punkti (hea) ja I koht. Aga olen rahul, et käisin. Sellest on, mida õppida.

Veidi kuulekust ja esemeid

Käisime Harku järve ääres, kus tegin edasisaatmist, mis tegelikult ainult siis välja tuleb, kui ta teab, et pall teda ees ootab. Liiga vähe kordusi oleme seda teinud. 1x tegime A-tõkke ületamist. Seekord käis ta palli järel. Siis panin ta lamama ja loopisin hantlit üle A-tõkke. Enamus kordi tuli isegi välja.

Pärast jalutuskäiku ladusin jäljeesemed iga 7-10 sammu järel ritta. Selliselt ta neid näitab.

Homme on puhkepäev ja vaatame, kuidas meil laupäeval PJK1 võistlustel läheb. Eks nii mõndagi oleks veel treenida vaja, aga tahaks meie koolitusest mingigi seisu teada saada. Ja muidugi ka kogemusi saada, mida mul vägagi napib.

Kaitse

TSKK platsil, õhtuhämaruses. Fleur oli tubli. Rene ütles, et talus väga hästi koormust. Minu lamamise käskudele allus ka ilusti.

Kuulekus, jälg. Algas jooksuaeg

Tabasalu platsil. Kõigepealt kõrvalkõndi. Siis A-tõket - korra veidi laugemat ja siis kord ka õige nurga all olevat. Veidi raske tal oli, aga läks ja tuli ikka üle tõkke. Siis tegime veel edasisaatmist. Läks kaarega, sest varem alati on pall olnud veidi teises kohas. Ega see edasisaatmine meil ikka käpas ei ole.

Jälge tegime Vääna teeristist edasi parempoolsel põllul. 3 nurka, 9 eset. Esimene sirge oli rohkem esemeid ja ka tuul oli vastu. Hästi ta ikka esemeid näidata ei taha. Nurgad võttis seekord suht normaalselt.

2 jälge

Rahulas. Täiesti tuulevaikne niiske ilm. Esimene jälg oli 7 esemega ja 2 nurgaga. Toitu peitsin sügavale rohu sisse, et nina maas oleks. Esemeid eriti näidata ei tahtnud, kui mul ka märkamata jäi, siis jäigi maha:(. Esimese nurga võttis väga hästi, teises nurgas läks palju üle. Lasin tal endal õige raja üles leida. Jälg oli umbes pool tundi vana.

Teise jälje tegin ilma maiuseta ja ilma esemeteta. Ainus ese oli jälje lõpus. Jälje vanus oli vast 5 minutit. Rihma hoidsin 10 m pealt. Ta ei vaadanud kordagi tagasi, nurgad võttis väikese kaarega. Mida enam jälg edenes, seda kiiremaks koera samm muutus ja viimasel sirgel kippus juba traavi. Hoidsin siis rihma pinges ja paar korda ka mõjutasin. Lõpueseme näitas. Esimesel kahel sirgel oli rihm suht lõtv ja nurgas ei osanud ma seda üldse hoida.

Kui võistlus läbi saab, pean sundi hakkama andma, et kiirus maha saada ja et nurgad korrektsed oleksid ja et esemeid näitaks.

Kaitse, jälg

Kaitse esimene harjutus oli teise koeraga paaris haukumine. Kuna Fleuri haukumine on LIIGA hea ,nagu Rene ütles, siis tahtis ta konkurentsi olukorras ka teise koera paremini haukuma saada. Ja sellest oli kasu, kui Fleur nutsu sai ja teine mitte.

Teise harjutuse järel ütles Rene, et Fleur on enesekindlam, kui kevadel oli. Terve suvi puhkust on talle siis kasuks tulnud.

Jälge tegime Tuulnas lehmade poolt paljaks söödud ja nende kookide vahel koplis uduvihma saatel. 2 nurka, puidust ja nahast esemed. Täna ei tahtnud puitu enam näidata ja keerutas jubedalt jäljel. Kui võistlustel ka sellise jälje teeb, siis pole sealt küll midagi loota.

Jälg

Tuulnas FH võistluste jäljepaneku vahel tegime jälje madala rohuga põllul. Esimesel sirgel iga 10 sammu tagant ese, teisel ja kolmandal 1 ese. Tekstiili ei taha ikka hästi näidata. Nurkades veidi tiirutas, viimasel sirgel kiirustas.

Jälg

Keila taga Tuulnas. Jube kõva tuul oli, sellisega pole me kunagi varem jälge teinud. Jälg oli iga 10 sammu tagant ese ja viimasena, ehk 13-ks esemeks nuts. Kõva külgtuul ja võõras jälg umbes 1 tund vana. Toitu jäljel ei olnud. Algul läks peaaegu pool meetrit allatuult, st jälje kõrvalt. Siis aga hakkasid jäljed rohus paistma ja ma näitasin talle, et tuleb sealt nuusutada. Sealtmaalt läks paremini. Kõiki esemeid ei tahtnud näidata, aga jällegi, PIDI siiski. Kui paremusjärjestus teha, siis kõige paremini näitab ta nahka ja kõige halvemini tekstiili.

Jälg

Rahulas, ~600 sammu, 2 nurka, 12 eset.

Esimesel sirgel oli 9 eset iga 15 sammu järel. Esimesest tahtis mööda minna, ma ei lubanud. Järgmised esemed läksid siis juba ludinal. Ju vajas meeldetuletust. Nurkadest tahtis üle minna, aga hoidsin tagasi ja siis läks õigesti. See on tegelikult imelik, et ta üle läheb, sest nina on nii korralikult maas ja nuuskimine kuulda. Miks ta siis nurgas otse tahab minna? Järgmistel sirgetel oli 3 eset, neist tekstiili ei tahtnud näidata. Aga pidi! Viimased 50 sammu lasin rihma pikaks, siis korra vaatas tagasi. Kummalisel kombel aga enam ei tormanud. Lõpus oli nuts, mille 13.esemena kiiresti näitas.

Jälg

Rahulas, 2 nurka, ~500 sammu. Jälje panemise ajal jäin paduvihma kätte. Esimesel sirgel oli alguses iga 15 sammu järel ese, need näitas ilusti. Nurgas keerutas kohutavalt. Järgmisel sirgel läks esemest üle, järgmisest nurgast ka üle. Viimasel sirgel jälle ei näidanud eset.
Tänane jälg oli nurgast alates üks suur ebaõnnestumine :(

Jälg

Õhtul Rahulas, ~300 sammu, 2 nurka, 12 eset. Kui ese oli rohu sisse vajunud, siis küll nuuskis seal põhjalikumalt, aga näidata ei tahtnud. Ühest läks üle, tõmbasin tagasi. Üks ese jäi näitamata ja jäi kadunuks. Ühte näitas, kui oli pool kehapikkust üle läinud; siis maiust ei saanud. Jälje ajamise ajal oli ka hämaravõitu, mis ei ole esemeõppimisel hea, sest ma ise ka ei näe neid korralikult ja ei saa seepärast vajadusel reageerida.

Kuulekus

Harku järve ääres, sest seal on A-tõke olemas. Algul panin laugemaks, viimased hüpped olid juba üsna järsul tõkkel. Siiski mitte veel selline, nagu peab. Kuna kunagi oleme lauget A-tõket ületanud ja ta teab, et ka tagasi tulema peab, siis sellega täna probleeme ei olnud. Üldse ei olnud õnneks mingeid probleeme.

Tegime veel veidi kõrvalkõndi, paar 'istu' harjutust ja edasisaatmist. Ma küll viisin palli tema nähes sinna ja kohe saatsin. Kõige raskem oli teda kõrval hoida, sest tahtis ruttu-ruttu palli järele tormata. Siis tegime metsas väikese tiiru ja saatsin uuesti edasi. Seekord palli ei olnud ja ta korra nagu kahtles, aga korduskäsuga läks. Kupatasin siis üsna enda lähedal lamama ja viskasin ise palli tema mineku suunas. Palju kordusi vist selle viimase harjutusega teha ei tohi.

Ujumine

Viisin koera Männiku karjääri ujuma. Sest muud ei jaksanud teha:)

WUSV MM 2007, Bratislava

1. Pierre Wahlström, Ängsbackens Rosso - 294 (100-97-97)

2. Jaromir Vacha, Ergo Hartis Bohemia - 285 (96-96-94)

3. John Jabina, Jabina Dighte - 284 (94-96-94)

3. Wolfgang Tuchs, Santoris Saro - 284 (94-96-94)

Ujumine, jälg

Käisime hommikupoolikul Rahulas. Jälje esimene pool oli esemejälg: iga 12 sammu tagant ese ja vahepeal paar maiust ka üllatuseks. Jälje lõpp oli külgtuulega ja 2 esemega, teine neist lõpus. Näitas päris hästi. 2 eset jäid kõhu alla, teised kõik korralikult käppade vahele. Vastutuult nurga võttis hästi, külgtuule oma läks veidi üle.
Ujumas käisime enne jäljeajamist.

Kuulekus, jälg

Mõnes mõttes ebaõnnestunud trenn. Esimese asjana tegin edasisaatmist lamamisega. Ei lasknud tal küll väga kaugele joosta ja ta läks küll lamama. Ja ega siis palli veel seal polnudki, aga tal oli meeles. Siis tegime mõned 'istu' täitmised ja siis õppisime varjete jooksmist. St alustasime seda. Kangekaelselt tahtis valelt poolt varje taha palli järele joosta. Ma ei lubanud ja siis läks õigesti. Mõned korrad läks ka kohe õigesti.
Aga siis tegin selle vea, et tahtsin uuesti edasisaatmist teha. Nüüd ta ei teadnud enam, kuhu joosta. Võttis aina suuna varjete poole. Pidime ikka üsna lähedale minema, et talle kohale jõuaks, et seekord pidi otse jooksma. See, et ma käega kogu aeg sinna näitasin, ei läinud talle üldse korda.

Jälje panin seekord teise platsi serva, aga seal oli täiesti kuiv ja tavalist jälge oleks sellisel pinnasel isegi võinud teha, et ka sellist õppida. Sest ta nuuskis palju jälje kõrval ja otsis jälge. Aga esemete õpetamiseks on ikkagi lihtne rohupõld parem.

Kuulekus, jälg

Tabasalu platsil kõrvalkõndi, 'istu', edasisaatmist. Lühike intensiivne trenn.

Jälge tegin samas platsi ääres. Esemejälg, 16 eset iga 10 sammu järel, toit esemetelt. Alati ei jää otse lamama ja kiiremini oleks vaja lamama minna. Aga ma praegu ei taha esemetel veel sundi kasutada.

Jälg, ujumine

Hommikul kell 9 Rahulas. Ujusime enne jäljeajamist.

Jälg oli 16 esemega iga 10 sammu järel. Täna oli täitsa tubli. Isegi ei kiirustanud ja pooltel kordadel jäi ka otse lamama, ese käppade vahel. Toitu sai ainult esemetel. Esialgu veel jätkan esemejälgedega.

Kaitse, jälg

Täna oli koer jälle agressiooni peal, aga vahetas ka instinkte. Tubli oli, eriti esimese harjutuse ajal. Mõlemad harjutused tegi Rene padjaga, algul pehmemaga, pärast kõvemaga. Harjutuste algused olid urinaga, siis rahunes maha.

Mis mulle aga muret tegi - kui lasin tal enda ümber padjaga ringi joosta, siis algul jooksis ta galoppi. Kui aga traavi läks, siis lonkas veidi. Seda nägid kõrvalt ka Tõnu ja Ülle, seega ei olnud minu meelepete. Pean siis valmis olema, et ühel hetkel jälle trennid pooleli jäävad:(

Jälge tegime pärast Vääna teeristi enne Keilat. Jälle esemejälg 16 esemega iga 10 sammu järel. Polnud viga, aga vaja veel teha.

Õhtul 2 jälge

Esemejäljed. Esimese tegi Karilis: 7 eset iga 10 sammu järel. Janne hoidis rihma ja mõjutas, kui koer kiirustas. Sellise pingul rihmaga näitas kõiki esemeid ja tegelikult üsna kiire lamamisega.

Teine jälg oli 10 eset iga 10 sammu järel. Aga seda jälge hakkasime ajama, kui oli juba täitsa pime. Sellist asja enam korrata ei tohi, sest 2 eset jäi näitamata. Nii hakkab veel arvama, et see on lubatud.

2 jälge, ujumine

Hommikupoolikul Rahulas. Alustasime esemete õppimist. Ise loodan, et sellega saab ka jäljeajamise tempo õigeks.

Esimesel jäljel oli 14 eset iga 15 sammu järel. Toitu jäljes polnud, sai esemetelt.
Teisel jäljel 13 eset iga 10 sammu tagant. Eks ta ju mõnda eset ka näitas, aga enamust pidin ikka ütlema või edasiminekut takistama, et näitaks. Pole hullu, esimene kord ju. Jäljed olid umbes pool tundi vanad.

Ujumas käisime kahe jälje vahepeal.

Jälg, ujumine

Päikesepaisteline pühapäev Rahulas. Jälg oli 200 m ja täis toitu. 2 nurka. Nurkades toitu ei olnud, alles pärast nurka. Nina töötas, koer ajas jälge hea tempo ja intensiivsusega. Esimesest nurgast läks ikka paarkümmend senti üle, teise nurga võttis hästi. Ja pärast seda jättis kõik toidu jäljele, tempo siiski liiga kiireks ei läinud. Kas oleksin pidanud nõudma toidu söömist? Ta ehk siis ei nuusutanud ka korralikult? Kuigi tundus, et nuusutas. Lõpus olevast kassitoidu pakist läks üle. Tõmbasin tagasi ja pidi uuesti meetri kauguselt alustama. Siis näitas, kahjuks küll viltu.

Ujumas ja jalutamas käisime pärast jälge.

Jälg, kuulekus

Jälje tegime PJK MV põllul. Lühike, hästi rohke toiduga. Kõva tuul, aga nurga võttis hästi, sest ei kiirustanud ja nina oli ilusti maas. Nurgas toitu ei olnud, alles umbes 1m pärast nurka.
Kuulekusest tegime pärast võistlusi ja ainult kõrvalkõndi. Kohati juba pole viga. Segab veidi veel minu käimist, no ja vingub.

Kaitse, jälg

Esimene kaitsetrenn üle 3,5 kuu. Tegime lühikese trenni, oli meeles küll. Aga haukus nii heleda häälega, mida ma varem kuulnudki polnud. Varem oli ikka selline agressiivne haukumine, nüüd puhas saak.

Jälje tegin lühikese, enamus toiduga. Vaja talle meelde tuletada, et igat jälge tuleb nuusutada ja mitte joosta. Olen tahtnud talle iseseisvust õpetada ja seega ta pole nagu käsu all. Ja lõbutseb siis jäljel. Aga on vaja teha tööd. See vaja talle selgeks teha, et vaja teha iseseisvat tööd minu toel.

100. jälg

Õhtul Rahulas. 500 sammu ja 7 nurka, millest ainult 2 võttis ilusti. Kiirus läks kohati nii suureks, et lausa traavi hakkas tegema.

Kuulekus, jälg

Mõlemad tuulises peenes vihmasajus. Kuulekust tegime Tabasalu platsil. Põhiliselt kõrvalkõndi ja 2 edasisaatmist. Esimene lähedalt, teise hiljem kaugelt. Viimase puhul ütlesin talle 'pall' ja kohe tuli talle meelde, et ennist panime palli platsi teise otsa ja läks kui tuul:)
Jälg oli 700 (300+100+250+50) sammu, sellest lõpp vastu tuult. Esimeses nurgas keerutas palju, võtsin siis tagasi ja käskisin uuesti nurga võtta. Teise ja kolmanda võttis nii enam-vähem, aga head ei olnud need küll. Vastu tuult tuli nina püsti ja käis tihti mõlemal pool jälje kõrval.

Ujumine, jälg

Rahulas. Ujuda lasin ainult veidi, sest jões tundus vesi juba külm ja ei tahtnud koera selles kaua hoida. Karjääris saab ilmselt veel käia.


Jälje tegime hommikupoolikul päris kõva tuulega, 500 sammu, 5 nurka. Jälje vanus oli seekord lühem, umbes pool tundi. 4 nurka võttis puhtalt, kuigi aeg-ajalt nina liiga püsti ajas. Toit oli mul paar sammu pärast nurka ja pisteliselt ka jäljel. 4. nurk oli pärast traktori rööpaid, mida ka kontrollis ja selles nurgas otsis õiget suunda. Kohati hakkas jäljel lausa kerge jooksuga minema, mida tuli siis tagasi hoida. Vahel piisas käsust, vahel mõjutasin rihmast. Jäin temast lõpupoole ka 10 m taha, sest ma tahtsin rihma lõdva hoida, aga ta läks kiiremini, kui ma oma lombaka jalaga käia suutsin. Selle nurga võttis ikkagi hästi.

Veidi teeme veel tuulega nurki ja siis võiks hakata jäljel esemeid õpetama.

Ujumine, kuulekus

Ujusime Tihniku tiigis. Ega see just kõige parem koht pole, aga ei viitsinud kaugemale ka sõita. No ja seal ju ujuvad lapsedki suvel ja korra nägin kalameest:)


Platsil tegime hakatuseks hantlit. Ta pole vähemalt 3 kuud hantlit näinudki, aga mäletas väga hästi, mis sellega teha. Ja oli nii järele minnes kui ka tuues hea kiire. Ma ainult paar korda lasin hantli enda ette tuua, enamasti mängisin. Ja ta ei närinud seda ka mu meelest. Lisaks tegime veel kõrvalkõndi. Seda vist jäämegi tegema, sest pidevt silmavaatamist kutsikapõlves ei õpetanud ja nüüd on väga raske seda temalt kätte saada. Pealegi tundub mulle, et ta ka käib veidi viltu. Aga seda näeb ikkagi kõrvalt paremini.

97. jälg

Vihmamärg rohupõld Rahulas, 400 sammu, 5 nurka, tuul. Enne nurki panin toitu, et see võtab hoogu maha ja saab korraliku nurga võtta. Nii läkski. Aga minek peab ka ilma toiduta selline olema, et nurki võtaks. Avastasin veel, et piisab käsust Tasa, et ta hoogu maha võtaks. Ei peagi rihmast sikutama.
Jälg jooksis üle IPO võistlustel tehtud jälje:). See teda ei seganud, läks ikka mööda minu jälge. See on hea.

Paar päeva tagasi tegin veerand tundi kuulekust. Ja ta oli sellest täiesti väsinud. Imelik, et suvi läbi ujumist talle võhma andnud pole.

Ujumine, jälg

Eile käisime Tihniku tiigis ujumas ja tegime ühe tiiru metsas.

Täna siis Rahulas. Tuuline ja jälge ajades hakkas peent vihma sadama. Nurki oli 7 ja jälg 400 sammu. Ta tormab ikka liiga. Seepärast läheb nurkadest üle. Ei tea, kas minu korrigeerimisteta lõppu jõuakski. Kui pikk see jälg peaks olema, et ta tormamise jätaks? Peaks huvi pärast lausa proovima.

Jälg Rahulas

Jälg oli 300 Karilisi sammu ja 4 nurka. Küllalti jälgi täis tehtud põld, seepärast ehk kontrollis päris mitmeid kordi kõrvalt. Tempo väga kiire ei olnudki, aga pidin ikka tagasi hoidma, sest ise ei saa praegu kiiresti käia. Nurkades oli toit ja võttis need seepärast korralikult.

Koerapildistamise kursus

Ujumine, jälg

Jälg oli 500 sammu, päevane aeg ja seega kuiv. Vist 5 nurka. Esimene sirge oli vastu tuult ja 150 sammu. Esimesest nurgast, mis oli vastu tuult, läks peaaegu rihmapikkuse üle, leidis siis küll jälje üles, aga ma panin ta ikkagi uuesti enne nurka jäljele ja lasin nurga võtta. Seejärel võttis 2 nurka puhtalt ja järgmised läks väikese kaarega. Muutus lohakaks? Lõppu näitas, aga toidupakk ei jäänud mitte ette käppade vahele, vaid lamas sellel. Seda pole meil varem olnud. Jälg oli umbes 1 tund vana, sest jälg sai enne ujuma minekut maha pandud.

Ujumine, jälg

Rahulas, märg rohi, vahepeal tibutas vihma. Kerge jälge ajada. Jälg 530 sammu, 5 nurka. Päris hästi ajas, 2 nurka võttis väikese kaarega, ülejäänud ilusti. Kiirustas jäljel. Lõpust läks üle.

Ujumine, rühmatrenn

Käisime Tihniku tiigis ujumas ja seejärel tegime rühmatrenni. Näis, kas homme mingit lonkamist ka on. Täna küll ei märganud, aga me ei liikunud ka eriti enam. Joosta sai ta tublisti, kui juurdekutsumist tegime. Tempo ajas kõgeks see, et teine inimene hoidis kinni ja lasi alles minu kutsumise peale koera lahti. Tegime veel inimrühmas käimist, veidi paigallamamist ja kõrvalistumist- ja kõndi.

Jälg Alliku külas

Hommikul võõras jälg, ~300 m ja 3 nurka. Urve pani ka eseme jäljele, mida ta ei näidanud. Ta ju ei teadnudki, et mingit suvalist pulka, mida ta varem näinud pole, peab näitama. Täna ajas jälge paremini, kui eile. Nurki väga puhtalt ei võtnud. Mis mulle muret teeb, on see, et aeg-ajalt ikkagi pea püsti tõuseb ja ka suu lahti läheb. Kas hakkab jäljest tüdinema? Tingimused olid täna väga lihtsad - kastene rohi, ei olnud ajamise ajaks veel täiesti kuivanud; päike, peaaegu tuuletu.

Jälg Alliku külas, õhtul ujumas

Hommikul kastega võõras nurkadega suht lühike jälg. Ajas sama halvasti, kui viimased korrad. Ei mingit vahet, et polnud minu jälg. Aga nina ei ole korralikult maas ja seepärast ilmselt läheb nurgad üle.

Pärast jälge tegin põllul kõrvalkõndi ja veidi kõrvale tulekut. See viimane on ikka liiga aeglane.

Õhtul käisime ujumas Vääna teeristi lähedal.

Ujumine, 90.jälg

Rahulas hommikupoolikul, tuuline ilm. Jälg 500 sammu, 5 nurka. Vastutuult nurgas oli toit, teistes nurkades paar sammu pärast nurka. Kõik nurgad läks üle, va toiduga nurk. Võtsin tagasi, ütlesin Jälg ja siis läks ilusti. Nii kõik 4 nurka. Tugeva külgtuulega läks jälje kõrvalt ja kui toiduga koht tuli, otsis selle jäljelt üles. Ma kohe ei saanud arugi, et ta kõrval käib.

Jälg, kuulekus

Tegime jälge hommikul Rahulas pärast IPO eksamit. Ilm oli tuuline, aga meie jälje kohas mitte väga. Jälg 400 sammu, nurkadega. Täna ta ei teinud häid nurki. Kuigi mu meelest oli nina maas, läks pidevalt nurgast üle. Ju siis ikkagi ei olnud nina maas või siis vähemalt ei teinud ta tööd korralikult. Palju vaeva veel jäljega vaja näha!

Pärast eksami kuulekuse ja kaitseosa tegime üle pika aja platsil trenni. Ainult kõrvalkõndi ja sellega on ka veel palju tööd ees. Aga seda saab temaga teha ja aega meil ju on.

Karilisil koolis vastas, õhtul Männikul ujumas

Ujumine, jälg

Päeval Rahulas. Panin jälje maha ja läksime jalgsi ujuma, pärast jälle tagasi ja siis jälg.

Tuuline ilm, jäljel vahelduva pikkusega rohi, ~400 sammu. Taganttuulega läks nurgad ilusti, esimese ainult väikese kaarega; kippus endiselt kiirustama ja kõrgemas rohus tõusis ka pea püsti. Jälje viimane kolmandik, kus tuul oli vastu, läks täitsa untsu. Pea oli palju püsti, nuuskis mõlemale poole jälge. Ja selle kõige peale läks ka minul segi, kust see jälg seal siis ikkagi läks. Sest ka rohi oli juba üsna üles tõusnud ja jälge eriti näha polnud, lisaks mingid varasemad jäljed. Lõppu ta igatahes jõudis ja oma palli kätte sai:). Läks lamama, pall kenasti kahe esikäpa vahel.

Tuulega tuleks teha esialgu vastutuult sirgeid jälgi ja edaspidi serpentiine, tuuletu ilmaga võib nurki õppida.

Arstilkäik

Tohter ütles, et kui oleks kodukoer, siis oleks terve koer. Sest praegu ta ju ei lonka, hoiab küll veidi vasakut tagajalga, aga see ei sega teda rõõmsalt elamast.

Vaikselt lubati koormust tõstma hakata, aga eks seda olen ma teinud ka juba. Mäest vaja üles KÕNDIDA, natuke võib aeglaselt ratast sõita, jne. Kui lihased on tugevad, saab ka kõvema koormusega trenni teha. Enne järgmist võistlushooaega lähme näitama, kui vahepeal vajadust ei teki.

Mis mind aga nördima pani - mul olid kaasas aastaselt tehtud düsplaasiapildid. Juba seal on tal see puus vähemalt C, aga mitte B. Kui ma ikka kohe õiget seisu oleks teadnud, oleks ehk paremini jälgida osanud. Mida see dr Pikva tookord mõtles, et B pani?

Ujumine, jälg

Rahulas. Jälje panin märjale rohule enne vihma, siis sadas ja siis ajasime. Täna nii hea ei olnud, kui eile, paar nurka võttis väikese kaarega ja ühes suunas kippus nina püsti õhust lõhna võtma. Ka oli vaja täna teda päris palju tagasi hoida, sest kippus tormama. Jälg oli 550 sammu ja nurki oli 7. Jälje pikkus teda ära ei väsitanud.

Ujumine, 86.jälg

Rahulas. Kõva vihmaga panin jälje maha, siis käisime ujumas. Jälje ajamise ajaks oli vihm möödas, aga rohi muidugi märg. Jälje pikkus oli ~300 sammu, 5 nurka. Fleur ajas peaaegu perfektse jälje. Kõik nurgad võttis sujuvalt ja ei läinud ühestki üle! Lausa fantastika oli seda näha. On ikka õige jutt, et vihmaga on jälge kergem ajada. Ainus, mida ma aeg-ajalt tegin - hoidsin teda tagasi, kui mulle tundus, et tempo liiga kiireks hakkas minema.

Ujumas

Täna ujusime uues kohas: enne Vääna teeristi vasakul metsa sees oli mingi auk vett täis. Paekivi äärtega ja natuke kehv koeral välja ronida, aga ujumiseks täitsa hea. Baksiga koos ujusid ja palli ega okste pärast ei tekkinud mingit tüli:). Päris pikk ujumine; Fleur ei tahtnud enam viimase palli järele isegi hästi minna, nii väsinud oli.

Jälg

Lõunani ootas Fleur autos, kuniks IPO võistlejad oma jäljed aetud said ja siis tegime oma jälje. ~350 m, 3 nurka; päike paistis ja tuul oli kohati üsna tugev. Ajas oma tavalise jälje. Ühe kõrge rohu sisse peitsin maa ligidale ka toitu. Ta läks sealt pea püsti läbi. Tõin tagasi ja käskisin nina maas minna, siis leidis üles.

Ujumas Männiku karjääris

Ujumas, jälg

Ujumas käisime Harku järves, mille kohta Armin ütles, et sinna ära vii kirpu ka ujuma. Eks ta must ikka on küll.

Jälge tegime Rahulas. Nurkadega ~250 sammu. Tegin kerged nurgad ja läks kohe täitsa hästi. Mitte küll päris kõik nurgad, aga enamus. Samas läks vahel jälle sirgel jäljelt välja. Selle põhjusest ma küll aru ei saanud.

Ujumine, 83.jälg

Rahulas, väike tuul, ~200 sammu jälg, serpentiinide ja nurkadega. Nurgast läheb joonelt üle. Samas aga kui jäljes toit on, siis leiab. Leidmine jõuab siis ajju, kui kolmandik kehapikkust üle on läinud. eitohiks vist toidust ka üle minna. Ja siis ehk ei läheks ka nurgast üle. Kiirustab.

Koorkülas

Oi kui õnnelik Fleur maal oli! Lasi aga jooksuringe ja kaevas ja püherdas.

Sellel põllul tegime hommikul 8:30 jälge. Olime koeraga mõlemad veidi ebakindlad, mina isegi rohkem:). Sügisel vaja kindlasti mullapõllul veel teha, sest on tõesti iga koera nuusutamine hästi näha.

Lõuna ajal käisime järves ujumas. Oleks kodu juures selline mõnus ujumiskoht!







Ja koduteel käisime veel Helme lossimägedes, kus ta omale liiga tegi Karilisi järel üles-alla joostes ja tormates. Õhtul lonkas kohe märgatavalt. Tasasel maal jooks talle enam nii ei mõju, aga see oli siiski liig. Paar päeva puhkust taastab loodetavasti eelmiste päevade olukorra.

Ujumas, jälg

Rahulas. Panin jälje maha, siis käisime vahepeal ujumas. Jälg oli ajades umbes tunda aega vana. Sik-sakiline ja serpentiinidega. Pärast nurka toit. Nurkades läks ikkagi väikeste kaartega üle. Sirgetel saba käis, kui toitu leidis, siis mitte, oli rohkem keskendunud. Pean rohkem mõjutusi andma, et jäljel korrektsem oleks. Ta kannatab selle ilusti ära. Jälje algus oli ka tuul osaliselt vastu, siis kippus nina tõstma.

Stroomi rannas

Ujumine, 80.jälg

Jälle Rahulas. Jälg oli ~200 sammu, nurkade ja kaartega. Hea põld - veidi rohtu, madal, kuivavõitu. Isegi tuult oli täna. Toidu panin nurkadesse. Siis läks jah ilusti nurga. Jälje teisel poolel oli toit nurgas alates ärapööramisest või veidi hiljem. Siis ühe nurga läks veidi üle. Jälje lõpus oli pall, mille üle Fleuril erilti hea meel oli. Aga kokkuvõttes võib rahule jääda, sest nina töötas korralikult. Järgmine kord peaks nurkadevahelise sirge (või kaare) pikema tegema.

Pärast jälge tuletasime kõrvalkõndi meelde:), oli meeles küll.

Ujumine, jälg

Käisime Rahulas jões ujumas ja siis tegime jälge.
Vaikne õhtu, üsna lühike serpentiinide ja nurkadega motivatsiooni jälg. Toit oli vähemalt iga 10 sammu järel. Selle jälje ajas hästi.
Sel nädalal on Fleur jälle selline, nagu oli 2 kuud tagasi - rõõmus, õnnelik ja mänguhimuline. Vahepeal oli teda lausa kurb vaadata. Ju enam siis nii valus elada pole.

Puides Läänemaal

Ujumine, 79.jälg

Täna oli nii palav ilm, et koer päeva esimesel poolel süüagi ei tahtnud. Ujumas käisime jões. Jälje, 250 sammu, sik-saki kujulise, tegin raskele kuivale põllule. Kuna oli oluliselt raskem põld, oleksin pidanud jätkama serpentiinidega või vähemalt rohkema motivatsiooniga. Mul oli toitu jäljel päris vähe. Enamus nurkadel läks üle ja suure kaarega jäljele tagasi. Ja mina vaatasin pealt ega korrigeerinud kordagi. Ka oli koer täna kuidagi väga närviline jäljele minnes.

Õpin Fleurile massaažitegemist

Lihased kuumaks

Venitus taha

Venitus ette

Ujumine, 78. jälg

Ujusime Rahulas, jões (Qurry ja Fleur), siis läksime samasse jälge tegema. Tuulevaikne ilm, päike, kerge 400 m serpentiinide ja autojälgedega jälg. Ajas täitsa hästi. Ma siiski ei hoidnud rihma nii pinges, nagu viimasel koolitusel näidati. See tundub kuidagi ebaloomulik, vähemalt praeguses koolituse etapis. Tõnis käis meiega jälje kaasas - mu korrigeerimised peaksid olema konkreetsemad; pika rohu sisse võiks ka toitu peita, siis harjub ka seal nina maas käima, ei ole nii lihtne; enne algust võib ka toitu panna, siis ei torma jälje alguspunkti; alguspunktist võib jälg minna alati erinevas suunas; jälje lõpp võiks ka olla kindla rituaaliga, nagu alguski.

Jälg IPO seminaril

Fleur ootas terve päeva autos ja kõige viimasena, pärast kella 7-t õhtul sai siis ka jäljele. Õnneks see pikk ootamine tema tahtmist jälge ajada ära ei võtnud. No ja eks ta oli juba näljane ka.

Tahtsin vastutuulega jälge teha, aga tuul oli selleks ajaks üsna nõrk. Omast arust hoidsin rihma täitsa pinges ja kui ta jäljel sõi, siis läks rihm lõdvaks. Ja koer kontrollis jälge paremalt ja vasakult. Aga selgus, et see ei olnud pinges rihm. Koolitaja hr Peter Langvarski võttis minult rihma üle ja siis oli jäljenöör tõesti pinges. Ja Fleur ei eksinud enam kordagi. Aga tiris jubedalt mu meelest. Koolitaja väitis ka, et võistlustel võib sellise pinges rihmaga jälge ajada. Ja ta ütles veel, et see koer ajaks IPO3 jälje probleemideta ära:))

Jälg oli mul 300 sammu nõrga vastutuulega, serpentiinid. Tanja küsis koolitajalt, et kas tema teeb ka serpentiine. Ta ei tegevat. Tanja ka mitte. Samas mina olen neid palju teinud ja kui ta arvab, et mu koer juba IPO3-e jälje ära ajaks, siis on see end ju õigustanud?

Ujumas

Täna käisime Harku järves. Läksin aga jälle põlvini vette, et ta pulkade järele ujuma peaks ja tee pikem oleks. Pärast tegime veel väikese kuivamisjalutuskäigu:)

Meres

Tahtsin temaga teha kõvas vihmas jalutuskäigu. Läksime mere äärde, lootsin, et sellise ilmaga seal kedagi pole ja saan ta lahti lasta. Kahjuks jäi vihmasadu järele. Ja ka rahvast oli veidi. See-eest oli aga meri kogu liivaosa katnud ja lainetas ka üsna korralikult. Viskasin siis Fleurile sinna pulkasid ja tagasi ujudes/hüpates üritas ta lainete eest põgeneda.

ESLÜ suvelaager 27.07-29.07

Laupäeval tegin jälle samasuguse pika jälje, nagu viimasel ajal teinud olen. Põld oli suhteliselt raske, selline kuiv ja lühikesed varred püsti. Aga mis segama hakkas, oli tugev vastutuul jälje teisel poolel. Esimese poole ajas päris hästi ja üllatavalt rahulikult. Kas olemegi nüüd tempo alla saanud või mõjus see pikk ootamine kämpingumaja juures, kus ta pideva haukumisega oma olemasolu meelde tuletas, selgub järgmistel kordadel. Jälje teise poole ajas väga halvasti. Tugev tuul oli vastu ja see segas teda ilmselgelt. Nina tuli püsti, ma päris hästi ka ei teadnud, kust jälg läheb (häbi!), aga ta eksles seal ikka päris korralikult. Lõppu küll jõudis välja. Nüüd hakkame vastutuult jälge õppima. Tegin ka kohe algust ja panin uue jälje maha, nii 150 sammu umbes ja sirge ja rohkema toiduga. Pühapäeval oli tuul kahjuks üsna nõrk, aga tegin siiski samasuguse veidi pikema sirge jälje vastutuult. Sirgel polnud jäljel eriti viga.


Ujumas käisime alates reedest iga päev. Kahjuks olid laagri juures hästi kõrged kaldad, kust ta üles pidi ronima ja ta sai ka niisama üsna palju ringi lipata, mida ta siis täie mõnuga ka tegi. Kahjuks oli see koormus talle liiga suur ja täna õhtul nägin teda juba veidi lonkamas.


Aga Fleur kasutab oma paremat tagajalga ikkagi kogu aeg rohkem. Kuigi ma lonkamist enne laagrit ei märganud, on parema tagajala küüned rohkem kulunud, kui vasaku omad:(

Ujumine, jälg

Pikk jälg Rahulas, seekord veidi raskemal põllul. Õhtune aeg ja nõrk tuul. Fleur ajas jälje päris hästi. Kuigi nina on maas, millegipärast kaldub aeg-ajalt kaartes jäljest välja.

Ujumas käisime juba enne jälje mahapanekut.

Ujumine, jälg

Enne käisime ujumas, siis panin jälje maha, siis jalutasime pool tundi ja siis ajasime 600-sammuse jälje ära.

Rahulas sama hea rohuga põllu peal. Päeval oli veel kõva vihm tulnud. Seega tegelikult kerge jälg. Aga kuna jälg oli pikk ja sellisel rohul ka minule näha, tegingi jälle seal. Päris hästi ajas. Alguses pidin teda paar korda tagasi hoidma, siis jäi tempo päris heaks. Kõik kaared võttis ka väga hästi, sest nina oli seekord kuni lõpuni maas ja väsimuse märke ei paistnud ka kuni lõpuni välja. Korra üsna enne lõppu eksis millegipärast jäljelt, aga tuli kohe tagasi.


Eile hommikul sai viimase pool tabletti Movalist. Siiani pole õnneks lonkama hakanud, kuigi olen tal ringi lipata lubanud. Äkilisi hüppeid katsun vältida, aga alati tema puhul see ei õnnestu.

Ujumine ja jälg

Jälg maha, ujumas ja siis jälje ajamine.

Rahulas, kerge rohupõld, jälg 500 sammu serpentiinidega, toitu vähe. Täna ajas suhteliselt hästi. Läks mõned korrad küll jäljelt veidi välja ja kui pööre oli vastu tuult, siis ka korraks kaotas jälje. Nina oli kogu aeg maas ja töötas. Korra hakkas õhust võtma, siis sai mõjutatud. Teise poole, kus varem on nina rohkem üles tulnud, täna seda ei olnud. Ja ka ei tormanud täna nii palju, kui tavaliselt. Jälje teise poole käis kohe päris hästi.

EKSL'i seminar 20.07-22.07 Adaveres

Parim seminar, kus ma käinud olen !


Koolitaja oli Tuukka Nikola Soomest, kel omal on malinoisid. Tema kodulehelt saab neist lugeda.

Põhirõhk oli kuulekusel, aga ta selgitas oma koeraga jälge tehes meile ka oma jäljekoolitust ja viimasel päeval tehti ka kaitset. Mõlema koeraga tegi ka trenni ja seletas meile, miks ta just selliselt midagi tegi. Vanema koera Niiloga on ta 2x MM-l osalenud ja noorem, Eemeli, oli 2 aastane ja koolitus pooleli. Igatahes võrratu vaatepilt lisaks ja täienduseks kogu koolitusele.

Fleuril oli muidugi endiselt igav, ei saanud ju temaga osaleda. Aga ta sai minuga telgis koos magada:), niipalju kui seda magamist üldse oli.

Ujumine ja jälg Adaveres

Pikk jälg maha, siis jões ujumas ja siis ajasime jälge.
U tähe kujuline jälg, küllaltki kuiv põld, toitu vähe. Alguses hakkas tormama ja tormas esimesest toidust kehapikkuse võrra üle. Siis jõudis talle kohale, keeras ringi ja sõi ära. Enam seda ei juhtunud, et toidust üle oleks läinud. Paar korda kiirustamise pärast eksis veidi. Jälje teises pooles hakkas väsima ja vigu tegema. Arvan, et teen talle endiselt pikki jälgi, aga olen selle teises pooles talle lähemal, et saaksin nina maas jäljeajamist nõuda.

Ujumine, jälg

19.07 - Ujumas Harku järves

18.07 - Ujumas Harku järves

17.07 - Rahulas. Panin jälje maha, siis käisime ujumas ja siis ajasime jälge.

Jälg oli täna veel pikem, kohe poole pikem, kui eile. Pool maad ajas suht korralikult, aga veidi liiga kiiresti ja paar korda eksis korraks jäljelt välja. Kui korrigeerisin, oli kohe kuulda, et nina hakkas paremini tööle. Kuigi ma oliń temast umbes 3m kaugusel.

Teisel poolel hakkas nina aeg-ajalt üleval ajama ja ta hakkas ka rohkem eksima. Oleks ehk puhkama pidanud poole maa peal. Aga kui ajas, siis ikka kiiresti.

Nüüd peaks proovima teha hästi pika jälje sirgelt. Siis on paremini näha, kus väsima hakkab. Ja peaks koeral lähemal jälle käima ja nõudma korralikku tööd kogu jälje jooksul. Oma kiire käiguga leiab toitu ka nii, et läheb toidust juba üle, siis avastab, astub pool sammu tagasi ja võtab toidu.

Tegelikult ei ole õige ka korraga mitut asja teha. Vähemalt puhata peaks ta pärast ujumist pikemalt saama. Kõige parem oleks üldse näiteks hommikul jälge ajamas käia ja õhtul ujumas. Aga kaks korda nii kaugele sõita on natuke palju:(

Ujumine, jälg

Ujumas käisime Rahulas jões.
Ja siis tegin talle pika serpentiinidega jälje. Kerge põld värske rohuga, päike paistis, tuul suht tugev ja enamasti tagant. Jäljele minek hea, jäljel oli toitu vähe ja koer läks jubeda kiirustamisega. Ega ma teda tagasi ka ei hoidnud, katsusin järel püsida. Olin ka esimest korda temast kaugemal, kusagil 5m. Paar korda läks ka jäljest välja, aga leidis ruttu üles. Järgmine kord teen veel pikema jälje, vaatame, kuidas toimib. Mulle tundub, et ta ei tohi väga näljane olla. Aga samas - kui lõppu jõudis, kus rohkem toitu, jättis osa toitu alles ja tahtis edasi tormata.

Ujumine, jälg

Jälje panin maha, siis käisime jões ujumas ja siis ajasime jälge.




Rahulas U kujuline jälg. 2x läks kurvis jäljest välja. Kui nüüd järjest sellist jälge teha, ehk siis jõuab ükskord kohale, kuidas korraks jälge mitte kaotada.




Jõe ääres ja jões kasvavad ilusad lilled

Ujumine

12.07 - ujumas Tihniku tiigis.

10.07 - ujumas Männiku kaarjääris. Õnnestus tal algul üks äkiline liigutus teha, valus.

9.07 - ujumas Harku järves (must vesi ikka) ja lühike kõver:) jälg, Fleur oli tubli.

8.07 - ennelõunal Tihniku tiigis; õhtul Ääsmäe karjääris (õhtune ujumine oli vihmaga).

Jälg, ujumine

7.07 - Jälg Rahulas, hommikul kell 9-10. Tegime võistlussituatsiooni koos raporteerimisega. Mis sest, et Fleur võistlustest niikuinii midagi ei tea. Tuuline soe ilm. Rohi oli sellel põllul niidetud ja uus jäljeajamiseks hea kõrgusega. Jälg ~200 sammu, serpentiinid ja kaarega tagasipööre. Jäljel oli vähe toitu. Lõpus kindad ja toit. Eset, st kindaid näitas. Jäljel oli veidi vist ebakindel, kontrollis ikka kõrvalt. Eks tugeva tuule pärast ja et seekord toitu eriti ei olnud. Aga lõppu igatahes jõudis:)


Pärast käisime ujumas Männiku karjääris.

Käia, joosta lühidalt kerget traavi ja ujuda tal valus ei ole. Vähemalt ei näita ta seda välja.


6.07 - ujumas Harku järves.

4.07 - ujumas Laulasmaal, meres

3.07 - ujumas Männiku karjääris

Diagnoos

Osteoartroos ja vasak puusaliiges ei ole enam B vaid juba problemaatiline (täpset tähte doktor ei hakanud ütlema).

Raviks Movalis 14 päva (alates tänasest) ja Fortifleks vähemalt 2 kuud. Palju lühikesi jalutuskäike - tugevdamaks sisemisi lihaseid, mis siis tugevatena toetaksid liigeseid. Ujumine. Massaaž. Kiired stardid kohalt ja muud äkilised liikumahakkamised ei ole praegu lubatud. Haigus on ravimatu, aga kontrolli all hoitav. Sport tulevikus ei ole välistatud.

65.jälg. PIKK PAUS:(

Jüri ja Maardu vahel, pärast TSKK PJK võistlusi samal rohusel põllul. Valisin väiksema rohuga ala. Jälg umbes 100 sammu, selline kõverik:). Jälje algus oli veidi tormakas, aga pärast paari korrigeerimist muutus koer väga korralikuks jäljeajajaks. Nuusutas kohe igat sammu, nina oli maas ja töötas, ei tormanud.

Ja siis see juhtus. Hakkasin temaga mängima ja Fleur kiunatas üles hüpates. Arvasin, et asutusin talle jala peale, aga teisel korral jälle sama. Kolmandal korral ei tahtnud enam hüpatagi ja juba väikese hüppe peale kiunatas valust. Nüüd on ka autosse hüpates valus ja trepist üles minnes valus.

Sõitsime kohe kliinikusses ja arst arvas, et häda teeb selg, sest valu näitas ta ainult siis, kui mõlemat jalga korraga taha sirgeks venitati.

Paari tunni pärast võtsime ette sõidu Tartusse. Vastu võttis valvearst. Seal keerati-väänati-koputati teda ikka üsna põhjalikult. Närviimpulsid töötavad - hea seegi. Mure ikkagi puusaliigestes ja vasak teeb rohkem valu. Seljaprobleem oleks ilmselt hullem. 2.juulil lähme Tartusse ortopeedi juurde ja siis vist tehakse puusast uued pildid. Üks võimalus on, et tal on düsplaasia. Aastaselt olid B puusad. Aga see selgub pärast piltide tegemist.

Kuulekus, jälg

Üle pika aja tegime veidi kuulekust. Kõrvalkõndi, 'istu', veidi hantlit, edasisaatmist. Edasisaatmisel hakkas juba minema, aga pööras ringi ja jäi vaatama. Saatsin uuesti, siis läks. Tuli vist meelde, et pall on seal. Ju ilma pallita siis ei lähekski. Oli küll ka üsna soe, aga tundub, et pika puhkusega on võhm koeral väga väheseks jäänud:(

Jälge tegime Tuulas. Tegin seekord sirge jälje küljetuulega, toit vaheldumisi tühjade jälgedega. Kui jäljele läksime, oli tuul juba vaiksemaks jäänud ja teda eriti ei seganud.

Jälg, 2 tk

Samas Tuula põllul. Esimese jälje tegin sirge, umbes 50 sammu. Toit ja tühjad jäljed vaheldumisi. Polnud viga. Teise jälje J kujulise (algus sirge ja siis keeras tagasi). Tuul oli kõvemaks läinud ja korra läks täiesti jäljest välja. Ja lõpus, kus oli hulgaliselt toitu maas, läks ka kõrvalt mööda. Ju tuul lõhna kõrvale kandis.

Jälg

Tuulas lehmade poolt paljaks söödud kuival põllul. Panin seekord maksatükikesed igasse jälge. Aga ta jättis vähemalt pooled neist söömata. Jälg oli ~100 sammu väikeste serpentiinidega kuivanud lehmakookidest mööda:). Jälje läks suht hästi, aga lõpus olevast karbist läks seda märkamata mööda. Ma sealt kõrvalt võtsin karbi katmiseks rohtu, kas ehk lõhn jäi sinna nii tugev, et sealtkaudu läks? Halb on see, et siis tiirutas ja tagasiteel leidis jälje ja sealt toitu, mille enne maha oli jätnud. Ja et ma ka ise seda karpi ei näinud! Sellisel põllul peaks vist sellist toitu kasutama, mida ise näed. No kuidas ma muidu koera kontrollin? Või polegi seda vaja? Las töötab ise ja õpib oma vigadest? Nagu ei julge hästi.

Jälg, 2 tk

Rahulas niidetud põllul. Karilis tegi lühema väikese kaarega jälje, mina pikema serpentiinidega. Kuna Karilis astus nii pikkade sammudega, et jälge inimesesilmale näha ei jäänud, võisin ainult oletada, kas läks või mitte õigesti. Lõppu igatahes jõudis:). Toit oli vaheldumisi tühja jäljega 5 sammu kaupa. Minu jälg oli 10-15 sammu kaupa tühi ja toiduga. Nina töötas kuuldavalt. Aeg-ajalt ikka läks ka jälje kõrvalt nuuskima.

Kui koeraomanik on nädalavahetuse koeraüritustest veel väsinud

Ujumine, näitus

Laupäeval sai koer korralikult meres ujuda. Sai talle ikka päris palju tema väikest ujumisrõngast sügavale loobitud. Pühapäeval olime terve päev näitusel (Balti Sieger) ja õhtul liig väsinud, et kuhugi veel minna või midagi teha. Näituseringis käib koer kohusetundlikult, aga on näha, et see talle midagi ei paku.

Jälg

Õhtul Rahulas vasakpoolsel põllul. Rohi on ikka suurevõitu. Seekord tegin maksaga, 10 -10 toiduga ja ilma. Nina oli ilusti maas kogu aeg, aga ikkagi jättis jälgi vahele. Katsusin küll korrigeerida, kui nägin, et mõnda ei nuusuta. Aga aeg-ajalt isegi pea käis vasakule-paremale, st jäljest jälge. Algus paremuse poole on olemas

Kuulekus, jälg

Panin metsmaasikapõllule:) jälje maha ja läksime Tabasalu platsile. Jube palav oli. Aga pea pool tundi tegime trenni. Istumajäämist-alati jäi, aga võiks kiiremini jääda; hantlit - peaks ka kiirem olema, hantlit üle 80 cm barjääri - päris hea; ja ka niisama 90 cm barjääri ning lõpuks pärast väikest joogipausi edasisaatmist - pall oli paigas juba trenni alguses. Tal oli see pall vist meeles, kui saatsin. Oli küll palavusest üsna oimetu juba, aga läks kiiresti, tubli.

Jäljele läksin lõõtsutava koeraga. Ikkagi tahtis väga jälge ajama minna ja ajamises endas ei olnud midagi teistmoodi - ikka rahulikumalt toiduga osa ja kiiremini toiduta osa. Tegelikult sellise palavusega ei peaks jälge õpetama. Selliste ilmadega on parem õhtul või hommikul. Jälje tegin 10-e sammu kaupa toit ja 10-e kaupa tühi. Kuna rohtu oli hõredavõitu, ei saanud toitu rohu alla peita, nagu plaanisin.

Näitusetrenn

Fleur käis Karilisiga meres ja siis sõitsime Tihniku plasile näitusetrenni. Koer laseb end Dorisel juba suht hästi juhtida, ka seismapanekul, kus ta on alati selline olnud, et kipub vahel oma asendit parandama. Ja jooksmisega on tal ka enamasti kõik korras olnud. Viinane tuli ka Karilisil hästi välja, kes sellest innustust saanuna üsna palju ringe tegi.

Jälg (56.), barjäär

Jälge tegime õhtul Rahulas. Rohi on juba üsna pikk ja äraõitsenud võililli oli palju. Pistelise toiduga serpentiinid. Täna panin toitu tihedamalt. Ajas ka paremini, kui eile. Siiski oli näha, et igat sammu ta ei nuusuta. Meeli soovitas, et kui toitu panna, siis pikemalt. Toiduga nuusutab igat jälge ja siis automaatselt toiduta osas nuusutab ka igat jälge, et see rutiin jääb talle külge. Tundub loogiline küll. Mul täna olid pikalt tühjad jäljed ja siis paaris sammus toit.

Barjääri hüppab 90 cm päris hästi, aga kui 1 m panna, siis läheb vastu. Vaja aga harjutada ja palli saab ainult ja ainult siis, kui puhtalt üle hüppab. Ehk saab nii aru, mida ma tahan. Sest hüppama ta võimeline on, ta lihtsalt pole aru saanud, et puudutada ei tohi. Arvab, et peaasi, et üle läheb. Et seda ma tahan.

Kaitse, jälg, kuulekus

Kaitses oli täna 'titevarrukas'. Algul urises, siis rahunes maha. Pidi päris kõvasti hammustama, aga siis haarde lõdvemaks jätma. Haarded parandab seejärel ära. Mu meelest oli päris tubli, eriti teises harjutuses. Rene ütleb, et kaitseinstinktile ei ole mõtet rõhku panna, sest seda tal niikuinii ei ole.

Jälge tegime Keila lähistel, varasemast põllust sõitsime veel edasi. Armin, Tõnu, Alla ja mina. Jälg läks täna kohe täitsa nässu. Ainult jäljele minek oli OK (aitäh, Janne!). Kuiva põhjaga kõrge rohuga põld, kohati ka rohuta. Ja maiuseks oli rootslaste kasutatav Frolic. See ikka vist ei sobi. Kuigi muidu ta ikka sööb seda. Jälg oli serpentiinidega ja ta läks kogu aeg jäljest välja ja nina ei olnud ka korralikult maas. Toitu oli pisteliselt. Samas ta muidugi leidis jälle jälje üles ja lõppu jõudsime välja, aga no ikka väga kehv jäljeajamine oli see täna. Kahjuks. Mida teha, et selline asi ei korduks?

Armin ja Tõnu olid juba läinud, Alla tegi oma koerale kuulekust. Jäin seda vaatama ja pärast siis tegin mina ka Fleurile. Sain häid nõuandeid. Tegime kõrvalkõndi. Et ta end nii minu vastu ei pressiks, tuli käia koeraga väikeseid ringe vasakule ja teha see talle hästi ebameeldivaks. Ja siis äkki hoopis otse edasi. Käiski korralikumalt, st mulle sobivamalt ei vajutanud end mulle peale. Palli ei tuleks talle eemale visata, vaid oma käest preemiaks anda. Nii on see nagu rohkem minu käest, muidu on kusagilt eemalt saadud. Niisama lõbuks pole üldse vaja palli loopida, ikka ainult premeerimiseks tubli soorituse eest. Kõrvalkõnd, kui pall oli eemale visatud ja tema pidi korralikult mul kõrval püsima. Hantlit, veidi näris. Tegime ka pikema maaga hantlit - mina viskasin ja Alla viskas sealt veel edasi. Alles siis saatsin koera tooma. Saab parema kiiruse. Siis veel siia. Selliselt, et Alla hoidis koera kinni ja mina jooksin eemale ja sealt kutsusin. Enamus samu asju tegi Alla ka oma koeraga enne.
Igatahes oli Fleuril täna hea päev, sai üle pika aja põhjalikult trenni teha. Koju jõudsime alles kusagil pool 11.

Kaitse

Neemel, 2 harjutust. Algul oli jälle väga ärevil, aga rahunes kiiresti. Siiani tegime padjaga, aga see on talle liiga pehmeks jäänud. Edasi lähme 'titevarruka' peale. Ja hakkame hüppeid varrukasse ka jälle tegema. Koer laseb juba päris rahulikult sikutamise ajal varrukamehel end katsuda.

Kaitse

Paar päeva terviserikke tõttu tegevusetult ja oli esimese harjutuse alguses kole närviline; kuigi see pole see õige sõna. Ehk siis nii väga tahtis midagi teha, et ei osanud rahulikult toimetada. Lõpupoole rahunes ja oli üsna hea. Kui esimese harjutuse tegi Rene padjaga, siis teiseks võttis selle tittede:) varruka. Rene väitis, et kuna tal ei ole piisavalt saagiinstinkti, siis suurema asjaga peaks tema ise rohkem tööd tegema, et koeral instinkti välja tuua. Et mida väiksem asi, seda lihtsam pidi olema. Ei tea kommenteerida. Igatahes jah, palliga koeral küll instinktist puudu pole ja siiani olen ma ikka oma koera hea saagiinstinktiga isendiks arvanud. Aga no jah; oleneb, millega võrrelda. Rene võrdleb kõiki koeri tööliini omadega. Rene puudutused täna Fleuri eriti ei seganud. Aga kui korra nuudiga vastu oma jalga lõi, siis koer hakkas küll urisema.

Kaitse, jälg

Enne kaitsetrenni tegin platsil kõrvalkõndi rõhuga pööretele. Aga unustasin päikeseprillid pähe, mille kohta Tõnu mulle õige märkuse tegi.

Kaitses tegime ühe harjutuse ja Fleur oli täitsa tubli. Korra ainult oli kergelt urisenud. Ja üllatas Rene'd sellega, kui kõrgele padja järele hüppas:)

Jälge tegime samas lähedal veidi linna poole põllul. Varsti on sellel põllul palju maasikaid. Palav ilm, küljetuul, ~15 cm rohu sees U-kujuline jälg vähese toiduga. Täna oli parem, kui eile. Korra siiski läks ka jäljest välja. Toitu jättis maha, aga kohati ka siis, kui oli selle juba suhu võtnud. Lihtsalt tahtis edasi minna ja toit oli rohuprahiga koos ja sülitas välja. Toores loomaliha!

Jälg, ujumine

Harku järve taga U-kujuline jälg. Palav ilm, tuulevaikne. Toitu oli pisteliselt. Nagu ikka, toiduta kohad läheb kiirustades ja lohakalt. Igat sammu ei nuusuta ja kohati seepärast jäljest välja.

Pärast käis järves ujumas.

Rannas:)

Lisaks rannamõnudele sai Fleur 5 või 6 korda Nobiga võidu joosta (lamamast 'siia' perenaise juurde)

Kaitse, kõrvalkõnd

Täna kaitses oli koer üsna rahuliku olemisega; ses mõttes, et ei jätnud närvilist olekut ja ei urisenud haardes. Ühe harjutuse tegime ainult.

Pärast tegin platsil kõrvalkõndi rõhuga vasakpööretele.

Kaitse, kõrvalkõnd

Neemel. Teise harjutuse ajal oli koer palju rahulikum ja seega ka parem. Püsivus viib sihile? Kuigi Rene meelest kunagi kaitses 'võrratu' saada on üsna utoopiline unistus:(. Eks näis.

Enne kaitset tegime samal platsil veidi kõrvalkõndi. Ja pärast kaitset käis Fleur meres ujumas. Koera väljanägemine pärast ärakuivamist oli kohe palju parem, isegi punast paistab veidi. Ju siis niipalju tolmu oli eelmisest pesust (mai algul) kogunenud.

Näitusetrenn, kõrvalkõnd

Näitusetrenni tegime TPI staadionil. Mu meelest tuleb neil juba täitsa hästi välja. Aga koer on karvutu ja järjest vähem seda karva talle peale jääb. Kas on sellisena mõtet teda näitusele viia?

Vaheaegadel tegin kõrvalkõndi, kusjuures üsna pikki vahemaid ja ei kustunud ta midagi ära. Aga eks ta teadis, et mul pall on käes. Ehk peaks ka enne võistlusi talle veidi palli proovida andma, nii, et ta terve võistluse arvaks, et kohe saab.

Jälg, veidi kuulekust

Jälg vihmamärjal rohul enne Keilat, U-kujuline, ~200 sammu, vähe toitu.

Ma ei hakanud teda tagasi hoidma, kui toiduta jäljel kiirustas. Tahtsin näha. Korra läks täiesti sirgel jäljest välja, aga tuli kohe tagasi ja korra juhtus sama ka kaarel. See tähendab, et nina ikka väga sügaval ei ole ja igat sammu ei nuusuta. Kas võib loota, et kui selliselt jätkata, siis ta sellest õpib? Või tuleks miskit muud moodi teda treenida?

Kui Tihniku platsile jõudsin, olin kuidagi uimane trenni tegemiseks. Ja siis ei teinudki. Veidi ainult pöördeid ja kõrvalkõndi, et koer palli saaks ära teenida:). Siis tegime ümber tiigi jalutuskäigu ja lõpetuseks ühe edasisaatmise. Sellel platsil tuleb hästi välja.

A-tõke, jälg

Kompensatsiooniks pikale ja palavale autosõidule sai Fleur täna Karilisi muusikakooli kõrval koerteplatsil 5 - 6 korda üle A-tõkke palli järel käia. See A-tõke on seal poole laugem, kui lõpuks selgeks vaja saada.

Õhtul käisime Rahulas jälge tegemas. Täna sai ta teistsuguse jälje: toitu jälje alguses ei olnud; ja ka jäljes oli vähe toitu. Nuusutas alguse korralikult ära:). Ja väga just ei kiirustanud toiduta kohtadel, aga nägin, et igat mu sammu ikkagi ei nuusutanud. Aga jälg ise oli lihtne - võilillepõld. Jälje algus oli sirge, lõpus kaardus tagasi. Pikkus umbes 100 sammu või rohkem.

50.jälg

Harku ja Laagri vahel. Taganttuul, õhtu, päike, sirge jälg vähese toiduga, ~150 sammu. Jäljele minek hea, eks ta jäljel kiirustas ikka, sest toitu ju polnud, aga mitte ka hullupööra. Vaja mõelda, milliseid jälgi talle tegema hakata.

Jäljeseminar, 49.jälg

Väga huvitav seminar ja loodetavasti oskan ma saadud teadmisi kasulikult rakendada.

"Kui jäljel tekib probleem, millega midagi peale ei oska hakata, siis ära tee midagi. Lihtsalt seisa ja oota, kuni koer selle lahendab. Sellest võib kasu olla. Ja kui kasu pole, siis vähemalt ei riku midagi ära. Pärast jälge aega küll rahulikult kõige üle järele mõelda"

Jälg oli siis selle seminari raames, koolitaja Mattias Eriksson Rootsist. Ilm oli tuuline, jälje algus tugeva küljetuulega, umbes 100 sammu või pikem. Serpentiinid, kus toit vaheldus tühjade kohtadega. Jäljele läks koer rahulikult ja otsis korralikult toitu. Nii väga ta täna kiirustama ei hakanudki, kui toitu ei olnud. Aga mingil määral siiski ja kaldus siis jäljest ka välja. Kui jäljelt ära läheb, tuleb lihtsalt seista ja oodata. Kui tagasi jäljel, siis kiita koera.

Mariselt koolitaja kommentaarid Fleuri kohta (suured tänud sulle, Maris!): Jälje algul teeb koerajuht koerale pai, koera saba tõuseb ja ta lehvitab seda – väga hea – koer õiges meeleolus. Koer ajab jälge väga hästi, rahulikult, ent intensiivselt. Korra kõndisid tõlk ja koolitaja koerale väga lähedale, koera see absoluutselt ei häirinud. Koera probleemiks on, et toiduta jälje puhul kipub ta sealt üle kiirustama. Seda saaks muuta kui maiusega jäljel anda koerale rihmast kerge mõjutus - „Jälg“ - muutes niimoodi toiduga jälje veidi vähem positiivseks. Tühjas jäljeosas aga kiita koera – s.t muuta see osa koera silmis positiivsemaks. Koera esitus muidu väga kontsentreeritud ja hea. Kui tahta midagi ette heita, siis koera intensiivsus jälje algul oli hea aga tempo veidi aeglasem – aga mitte oluliselt /märkusena olgu öeldud, et jälje alguses oli toit igas sammus/. Selle koera puhul ei tohiks pallide jms motivatsiooniga väga liialdada /jah, sellest olen ma ka ise aru saanud/.

48.jälg

Rahulas samal põllul, kus tehti IPO1 jälge; päike, tuul, kõrge rohi vaheldumisi täiesti kuivade kohtadega. Serpentiinid; Jätsin kohati toitu vahele 3-5 sammu. Tulemuseks oli kiirustamine ja keskendumine kippus kogu aeg ära kaduma. Aga jäljele minekut suutsin ohjeldada, st koer oli küll ärevil, aga hoidis end tagasi ja ei tirinud metsikult. Praegu võib üle ühe korra umbes tema jälje ajamisega rahule jääda.

Näitusetrenn, kaitse

Tegime TPI staadionil, kolmekesi olimegi: koer, omanik ja händler:). Mu meelest läks hästi. Doris sai ta ilusti lühikesel ringil jooksma ja enne seda ka edasi-tagasi käima. Kuidas seisis, seda eest ju ei näe. Aga seismapanek läheb veel kaua, kohtuniku ees tuleb sellega ruttu valmis saada. Doris, kindlama/julgema käega. Järgmine kord proovime.

Kaitses Fleur haugub liiga palju. Hakkasin mõtlema, et äkki ta arvab, et peab ja võib. Või tähendab see, et anna-anna-anna?

Kaitse

Käisime Neemel. Auto ei olnud platsi kõrval, aga ikkagi Fleur teadis, mis tulemas on. Hakkas juba poolel teel platsile haukuma. Esimese harjutuse ajal õnnestus Renel korduvalt koeral padi hammaste vahelt kätte saada. Tegi korra nö raps ja ilma Fleur padjast oligi. Hoidis liiga nõrgalt kinni. Ja läks ka ilma autosse. Teise harjutuse ajal hoidis juba korralikumalt ja Renel ei õnnestunud patja suust ära rebida.

Aga täna Fleur ei urisenud eriti ega üritanud Renest möödudes padi suus haukuda, nagu ta esimestel kordadel tegi

Kuulekus, 2 jälge

Täna oli EKSL plats vaba. Tegime kõrvalkõndi - pean uuesti lühemaid juppe tegema, kui silmavaatamist tahan saavutada. Lihtsalt kõrvalkäigust pole tolku, vahib maha ja ringi. Hüpped üle puidust tõkke tuleb õppimise ajaks unustada - kohe toetab, sest kindel pind ju jalge all. Istu käsk on täiesti meelest läinud. Või ajas segadusse see, et ma teise märgi kasutusele võtsin? Edasisaatmisel ei jookse ta mitte sinna, kuhu ma näitan, vaid kus tema meelest pall on. Täna võttis esmalt suuna Nobi kummile, sest see paistis hästi välja; poole tee pealt tuli vist meelde, kus pall on ja muutis siis suunda. Tegelikult tunnen, et olen trennidest väsinud. Kui jäljeseminar ka läbi saab, teen pausi.

Jäljed tegime Keila lähistel. Karilis tegi teise jälje. Mõlemad sirged, umbes 50 ja 30 sammu, taganttuul. Korralikult ajas. Minu jälg oli osaliselt tühi, aga tundus, et nuusutas igat jälge. Ka jäljele minek oli üsna normaalne.

Kaitse, 45.jälg, kõrval

Kaitse EKSL platsil, 2 harjutust padjaga. Kui Rene teda käe või jalaga puutus, muutus koer ettevaatlikumaks. Ehk alguse asi, üsna uus varrukamees ju. Tõnis võis talle ka piitsaga jalgadesse lüüa, aga siis oli muidugi ka instinkt rohkem üleval.

Jälge tegime põllul enne Keilat. Niiske rohi, üsna pikk juba ja toit ei paista hästi välja. Aga see-eest paistavad sammud välja. Taganttuul, 100 sammu, serpentiinid. Täna saime jäljele rahulikumalt ja ka jälje ajamisega võib rahule jääda.

Pärast jälge tegin veel kõrvalistumist, pidi mulle pikalt silma vaatama, siis sai palli.

Jälg, kõrvalkõnd

Jälg Keila lähistel, tuul, märg rohi hiljutisest vihmast, toit igas sammus, ~150 sammu.

Hoidsin Fleuri kuni jäljele minekuni autos, et vaadata, kuidas siis õnnestub. Ega hästi ei õnnestunud. Rabeles ja vingus jäljele minnes, jäljel ka tormas, ei otsinud korralikult kõiki samme. Enne jäljele minekut käisime veel EKSLi platsilt läbi, kus tahtsime kuulekust teha, aga plats oli juba varrukatrenniga hõivatud. Ja juba sealt ära sõites näitas koer oma rahulolematust üles - ei saanudki midagi teha.

Kui oli pärast jälge mingi aeg jälle autos olnud, tegin veidi kõrvalkõndi ja mängisin temaga.

Jälg

Jälg Rahulas, 170 sammu, toit igas sammus, serpentiinid, päike, õrn tuul. Publik - lisaks minule 4 inimest. Publik teda ei sega, see on hea. Jäljele minna saime rahulikumalt, jäljele ei tormanud, ei seganud ka see, et oli ise alguse juba tühjaks söönud:) (kümmekond minutit enne jäljele minekut avastasime ta äkitselt oma jälje algusest ja oli juba oma 10 m ära käinud), keskendunud olekuga käis läbi terve pika jälje. Paar korda ikka korrigeerisin ka tempot, kui tundus, et kiireks hakkab minema.

Selle jäljega võib rahule jääda. Kas võiks ehk juba toitu hakata vahele jätma või teeks veel paar sarnast jälge?

Alla ja Armin tegid samas oma koertele mullajälge. Seda peaks Fleurile ka tegema.

KK3 võistlused

Tulemus 117, 5 punkti ei ole hõiskamist väärt.
Kirjelduse lisan hiljem

Hantel, 42.jälg

Enne jälge tegin veits hantlit, mänguga pooleks. Et homme ei unustaks seda mulle tuua:)

Jälge tegime Keila lähistel. Põld on vahepeal ilusti rohtu kasvanud. Õrn tuul, 170 sammu, toit igas sammus, serpentiinid. Jäljele minek oli täna vaevaline, muudkui kiskus ja vingus. Aga alustas väga hästi, kohe näha, et kontsentreeritult töötas. Aga poole peal hakkas kiirustama ja saba hakkas ka lõbusalt käima. Kui siis korra tõmbasin teda tagasi, siis veidikeseks mõjus. Aga siis läks jälle. Järgmine kord katsun paremini seda tempo muutust tabada ja kohe korrigeerida.

Ja homme siis võistlustele:)

Jälg, barjäär

Rahulas, taganttuulega ja küljetuulega, 2 lauget serpentiini, 170 sammu, toit igas sammus. Nina töötas, aga kiirustas ja jättis toitu vahele. Kohati korrigeerisin, aga ega see toit sealt rohu seest välja ei paistnud.

1m barjäärile kas jookseb sisse või hüppab ikkagi puutega. Ta ei oska nagu õigest kohast ära tõugata.

Jälg, kuulekus, meri

3 päeva vahet ja oli niiii ärevil, et miskit jälle teha saab! Kuigi natuke tegin kuulekust ka näituseplatsil pärast meie etteastet. Ei tea, kas tohibki temaga enne võistlust pausi teha.

Ikka istu-lama-seisa ja hantli toomine. Eks endiselt võiks kiirem olla, kuigi täna oli hantel isegi parem, kui muidu on viimasel ajal olnud. Seisa käsuga tegin nii, et kui tema juurde tagasi tulema hakkasin, siis võtsin taskust palli tema nähes välja ja kui ta kasvõi ühe sammu tegi, keerasin otsa ringi ja läksin jälle kaugemale. Täitsa oli kasu. Lõpuks keerutasin palli käes, aga ei teinud ühtegi sammu. Kohalesaatmise unustasin teha:(. Ja barjääri on kindlasti veel enne võistlust vaja ka teha.

Siis käisime veidi mere ääres jalutamas. Fleur kihutas lindude järel ja pikutas merevees.

Jälg oli juba alguses maha pandud, ~100 sammu, taganttuul, igas sammus toit. Tal oli meeles, et seal jälg on, hakkas kohe sinna poole tüürima. Aga seekord eriti rihma ei tirinudki, oli suht rahulik. Kui jäljele sai, läks nagu rakett, ühtegi toitu ei puutunudki. Ma ei seganud ka, lasin tal endal toimetada. Poole maa peal kaotas korra jälje ja muutus kohe rahulikumaks ja hakkas toitu võtma. Loodetavasti õppis sellest, et tormamisega jälje kaotada võib.

Kaitse

Haugub nii hästi, et jätab sellega mulje, nagu oleks hästi enesekindel. Tegelikult ju pole. Varrukat sikutades uriseb. Pean seda järgmisel korral Renele meelde tuletama.

Näitusetrenn, kuulekus

Kuulekust tegin kahes jaos, enne näitusetrenni Rocca al Mares ja pärast näitusetrenni TPI staadionil. Mõlemal korral natukene. Algul proovisin lamamist kiiremaks saada. Tulemuseks oli see, et ta üldse enam lamama ei läinud. Olin olnud liiga karm. Püüdsin siis pehmemalt asja parandada. Läks küll lamama, aga see pole enam nii kindel. Vaja seega veel teha. Pärast tegime silmavaatamisega kõrvalkõndi ja kiireid pöördeid. Palli nimel on ta kõigeks valmis. Võistlustel aga palli ju pole.

Näitusetrenn oli jälle ogadega, selliselt hoiab pea ilusti püsti ja kohe kena on vaadata. Sundisime Marisega Dorise kiiremale jooksule:). Vaene Doris.