Ujumine, jälg

Ujumas käisime Rahulas jões.
Ja siis tegin talle pika serpentiinidega jälje. Kerge põld värske rohuga, päike paistis, tuul suht tugev ja enamasti tagant. Jäljele minek hea, jäljel oli toitu vähe ja koer läks jubeda kiirustamisega. Ega ma teda tagasi ka ei hoidnud, katsusin järel püsida. Olin ka esimest korda temast kaugemal, kusagil 5m. Paar korda läks ka jäljest välja, aga leidis ruttu üles. Järgmine kord teen veel pikema jälje, vaatame, kuidas toimib. Mulle tundub, et ta ei tohi väga näljane olla. Aga samas - kui lõppu jõudis, kus rohkem toitu, jättis osa toitu alles ja tahtis edasi tormata.