Mõnes mõttes ebaõnnestunud trenn. Esimese asjana tegin edasisaatmist lamamisega. Ei lasknud tal küll väga kaugele joosta ja ta läks küll lamama. Ja ega siis palli veel seal polnudki, aga tal oli meeles. Siis tegime mõned 'istu' täitmised ja siis õppisime varjete jooksmist. St alustasime seda. Kangekaelselt tahtis valelt poolt varje taha palli järele joosta. Ma ei lubanud ja siis läks õigesti. Mõned korrad läks ka kohe õigesti.
Aga siis tegin selle vea, et tahtsin uuesti edasisaatmist teha. Nüüd ta ei teadnud enam, kuhu joosta. Võttis aina suuna varjete poole. Pidime ikka üsna lähedale minema, et talle kohale jõuaks, et seekord pidi otse jooksma. See, et ma käega kogu aeg sinna näitasin, ei läinud talle üldse korda.
Aga siis tegin selle vea, et tahtsin uuesti edasisaatmist teha. Nüüd ta ei teadnud enam, kuhu joosta. Võttis aina suuna varjete poole. Pidime ikka üsna lähedale minema, et talle kohale jõuaks, et seekord pidi otse jooksma. See, et ma käega kogu aeg sinna näitasin, ei läinud talle üldse korda.
Jälje panin seekord teise platsi serva, aga seal oli täiesti kuiv ja tavalist jälge oleks sellisel pinnasel isegi võinud teha, et ka sellist õppida. Sest ta nuuskis palju jälje kõrval ja otsis jälge. Aga esemete õpetamiseks on ikkagi lihtne rohupõld parem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar