Läksin varem kohale ja õpetasin Fleurile varjete jooksmist. Jooksis ka üsna kaugelt ümber varje. Aga see ei tähenda, et varjest otsimine tal selge oleks, kaugel sellest. Aga algus on tehtud. Kas seda kunagi ka vaja läheb, on veel lahtine.
Kaitseosas tegi Rene ühe lühikese harjutuse, mille ideest ma eriti hästi aru ei saanud. Oli algul A-tõkke taga peidus ja siis ettevaatlikult ähvardades tuli lähemale. Nuudiga samas käes oli nahast kalts, mille koer siis lõpuks endale sai ja ta ära autosse viisin. Tegelikult ega Fleur ju varrukameest ei karda. Ka nuuti otseselt mitte. Lahti laseb ta siis, kui piitsaga vastu jalgu saab.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar