Enne ujumist tegime kõrvalkõndi selliselt, et andsin suust maiust. Täitsa hea: ei pressi end minu vastu ega ette, saan ilusti käia. Kui otsa ei vaadanud, sikutasin kõrvast:). See talle ei meeldinud ja vähemalt hetkel tegin talle arusaadavaks, et peab kogu aeg otsa vaatama. See oli küll selliselt esimest korda, aga kui palju kordusi teha, peaks töötama. Õpetus, nagu kutsikatel. Maiusega saan ma teda praegu koolitada ilma ta liigestele viga tegemata. Ta sai küll ka joosta ja tegi päris kiireid sööste. Aga mitte palju. Ja ei hakanud lonkama.
Pärast viisin ta Raku järve ujuma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar