Jälg, kõrvalkõnd

Hullu hundi ringil

Harkus, kuiv pilves ilm, nõrk tuul. Tegin jälje ~120 sammu ja igas jäljes oli toit.

See igas sammus toit võib ju tekitada harjumuse nuusutada igat sammu. Aga koer tunneb juba kaugelt ära, kas toit on või pole seda mitte. Mis sunniks siis teda seda jälge, kus toitu pole, sügavalt nuusutama? Või jääb see ka talle toitu võttes niivõrd sisse, et hakkab alati sügavalt nuusutama? Kahtlane tundub, ta ju tark loom.

Jälje algus on küll sedasi, et kui toitu pole, nuusutab põhjalikumalt, et äkki ikka on. Aga seal alati ka on, vahel harva ainult pole. Ma ei saa ju kõiki jälgi nii teha, et igas jäljes maius. Ja siis vahel harva ilma, et ikkagi otsiks. Või kui piisavalt palju teha, nagu kutsikatele alguses tehakse, jääb see mällu ja alati kontrollib sügavalt?

Maiusega kõrvalkõnni ajal hakkas ka end liiga minu vastu pressima ja see tähendab, et varsi on ka viltu kõrval. Jama. Ei ole ju kindel veel see pidev otsavaatamine ja vaja veel ja veel harjutada.