Esimest korda tegime jälge mullapõllul. Õigem oleks küll öelda, et mudapõllul:), aga see ei loe. Ta ei osanud seda üldse ajada, kogu aeg kippus jälge kaotama, kui maiust jäljes ei olnud. Samas oli minu jaoks jälg nähtav ja ma nägin tema ekslemist. Kohati ajas ja kohati jälle kaotas jälje ära. Tahan temaga mullajälge jätkata. Kui oskab juba seda ka ajada, on hea sellisel jäljel nõuda. Sest tean täpselt, kuhu ta peab suunduma.
Siis tegime veidi Tabasalu platsil kuulekust ja jooksime varjeid.
Ja kuna Rene juhtus platsil olema, 'pressisin' ka varrukaharjutuse välja. Täna juhtus kummaline asi: Fleur oli padja haardes ja kui Rene nuudiga ähvardas, lasi koer padjast lahti ja läks agressiooni. Ja nii mitu korda. Kui nuut oli lihtsalt tema nina kohal, ei pööranud ta sellele tähelepanu. Kodus hiljem mõtlesin, et kas me äkki ise pole talle seda õpetanud, et kui nuudiga ähvardatakse, siis tuleb ainult ja ainult nuudile tähelepanu pöörata. Peaks nüüd ise temaga sellist harjutust tegema, et keset mängu tuleb ähvardus sisse. Ehk on abi.
Pikk trenn oli täna, aga väikeste puhkustega pidas koer hästi vastu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar