Jälg

Rahulas. Tahtsin teha mullajälge, aga maa oli külmunud, muld täitsa kõva ja poleks minu jaoks nii vajalikke jälgi näha jäänud. Aga rohu sees jäi piisavalt näha. Jälje algus oli lausa vees, aga sellest probleemi ei tekkinud. Tegin 4 nurka, mis Fleur täna päris hästi ära võttis. Ogad olid ka kaelas ja ma aeg-ajalt nõrgalt pidurdasin teda nende abil. Ilm oli üsna tuuline, viimane sirge vastu tuult ja seal kippuski enam kiirustama. Ju toidulõhn tuulega ninna tuli. Kuigi viimasel sirgel oli mul vähem toitu. Aga tühjas jäljes hakkab tal alati kiirus tõusma.

Jälg

Rahulas, mullajälg. Üsna lühike, 2 nurgaga ja lõpus ese. Päris tubli oli, aga ka toitu oli palju. Teise nurga juures oli veidi otsimist.
Esimest korda olid tal jäljel ogad kaelas, mida kasutasin, kui kiirustama hakkas ja kui teisest nurgast üle kippus minema. Õrnalt tõmbasin, aga reageeris kohe. Sattus isegi veidi segadusse.

Kuulekus, padi

Tihniku platsil. Istu-lama-seisa. Seisis kohe esimesel korral, seepärast kordama ei hakanud. Siis tegime hantli toomist. Tuues ta isegi ei näri, aga kui minu ees ootab äravõtmist, siis kipub küll nätsutama. Jalutuskäigul puhkasime ja otsisime ühe kaika. Et siis padjaga mängida ja seda vibutada. Ma isegi koputasin talle nats vastu külge - ei mingit lahtilaskmist, kui mina padja teises otsas olen. Lõpetuseks loopisin palli mäekülje peale, et saaks ka üles joosta. Ja kõige lõpuks veidi pikem jalutuskäik.

Kuulekus, kaitse

Harku järve ääres, sest Tabasalu plats on liiga pehme.

Pärast jalutuskäiku tegin veidi kuulekust. Seisa käsk ei ole selge. Alles 3-l korral jäi seisma ja siis ka kuidagi poolel teel istuma.

Kaitses püüdis Rene paremat saaki kätte saada. Suur nuts oli nööri otsas ja ise oli seega koerast kaugel. Sealt vibutas siis piitsa ka. Algul Fleur urises nutsuhaardes ja kippus isegi haukuma. Lõpuks saime ikka instinkti üsna heaks. Nii et võttis nutsu isegi autosse kaasa. Seda juhtub tal üliharva. Tavaliselt viskab enne autosse minekut maha.

Pärast trenni jalutuskäigul kohtusime ühe võõra kastreeritud noore isasega, kellega ta pikad jooksud tegi.

Varjed

Sattusin selle kõige tugevama lörtsisaju kätte, lisaks tuul. Kuulekust ei saanud teha, sest selg ikkagi ei kannatanud. Varjed lasin tal siis ära joosta. Ja oligi kõik, aga sai koer üle mitme päeva vähemalt midagigi teha.

Harjutused postis

Täna oli Fleur kuidagi uimasem, kui tavaliselt. Enne trenni just. Nuuskis ja jalutas, ei olnud selline talle omaselt tegutsemistahet täis ja energiline. Postis katsusime siis jälle tema enesekindlust tõsta. Veidi ehk õnnestus. Siis küll tahtis tööd teha.

Jälg, varjed, padi

Tegime jälle mudas mullajälge. Kõva tuul ja vihm saatmas. Täna läks paremini, ajas juba jälge. Lõpupoole, kus tugev tuul peaaegu vastu oli, eksis ka korra jäljelt ära, aga ma tal üle meetri ekselda ei lasknud. Lõpus oli mul koerakakakottide rull, sest unustasin eseme autosse. Aga näitas.

Tagasiteel sõitsime Tabasalu platsile, kus lasin tal varjeid joosta. Seekord sai palli alles siis, kui oli 2 varjet ära jooksnud. Esimene kord ainult kahtles teise varje poole suundudes, rohkem probleemi sellega ei olnud.

Seejärel tegin temaga nö padjaharjutusi. Kaigas oli käes ja kui hakkasin sellega ähvardama, ei teinud Fleur teist nägugi. Arvan, et see, et ta eile Renega padjast lahti lasi, on tal õpitud käitumine ja ta varrukamehega platsil olles tegelikult nii ebakindel enam polegi. Sellest vahepealsest nuudiga ähvardamisest on võib-olla kasu olnud, vaja nüüd ainult talle jälle selgeks teha, et just padi ja tulevikus varrukas on see, mida ta sikutama peab:).Vaja Renele rääkida, et mis tema sellest mu mõttest arvab.

Lõpetuseks tegin veel ühe edasisaatmise. Palli viisin tema nähes ja kohe saatsin. Kartsin veidi, et kas eelnev varjete jooksmine ehk segadust tekitab, nagu kunagi juhtus. Aga ei. Pani otse palli suunas. Ehk on varjete jooksmine andnud talle ka teadmise ja arusaamise, mis suunas teda saadetakse.

Jälg, kuulekus, varjed, kaitse

Esimest korda tegime jälge mullapõllul. Õigem oleks küll öelda, et mudapõllul:), aga see ei loe. Ta ei osanud seda üldse ajada, kogu aeg kippus jälge kaotama, kui maiust jäljes ei olnud. Samas oli minu jaoks jälg nähtav ja ma nägin tema ekslemist. Kohati ajas ja kohati jälle kaotas jälje ära. Tahan temaga mullajälge jätkata. Kui oskab juba seda ka ajada, on hea sellisel jäljel nõuda. Sest tean täpselt, kuhu ta peab suunduma.

Siis tegime veidi Tabasalu platsil kuulekust ja jooksime varjeid.

Ja kuna Rene juhtus platsil olema, 'pressisin' ka varrukaharjutuse välja. Täna juhtus kummaline asi: Fleur oli padja haardes ja kui Rene nuudiga ähvardas, lasi koer padjast lahti ja läks agressiooni. Ja nii mitu korda. Kui nuut oli lihtsalt tema nina kohal, ei pööranud ta sellele tähelepanu. Kodus hiljem mõtlesin, et kas me äkki ise pole talle seda õpetanud, et kui nuudiga ähvardatakse, siis tuleb ainult ja ainult nuudile tähelepanu pöörata. Peaks nüüd ise temaga sellist harjutust tegema, et keset mängu tuleb ähvardus sisse. Ehk on abi.

Pikk trenn oli täna, aga väikeste puhkustega pidas koer hästi vastu.

Kuulekus, padjaharjutused, jõudu:)

Käisime Tihniku platsil. Ma väga ei viitsinud, aga koerast hakkas kahju: nii väga tahtis midagi teha.

Kõik 3 seisa käsklust täitis hästi ja ei liigutanud seismise ajal ühtegi jalga. Siis mängisin padjaga, metsast võetud kaigas käes. Edasi lasin tal mäest üles palli järele joosta. Puhkas veidi ja siis jälle. Lõpetuseks tegime rahustava tiiru ümber tiigi.

Postiharjutused

Tegime õhtul veel Urve juures harjutusi postis. Padjaga probleeme ei ole. Isegi silmi ei pannud kaika liikumisel enda ees kinni. Aga kui vastas oli varruka moodi varrukakate, lasi selle kohe lahti. Ju oli meeles, et korra sai piitsaga valusasti jalgadesse, kui vastas oli varrukas. Siis 'peksin' mina seda 'vaenlast' jalgadega ja koleda häälega. Pärast seda, kui Urve mind sellega tagunud oli:) Tea kas aitas see või oli juba tuttavam ese, igatahes enam lahti ei lasknud.

Õhtul kodus oli koer ikka päris väsinud. Ja mina ka.

Kuulekus, varjed

Tabasalu platsil põhiliselt seisa käsklust. Tal on ikka komme vähemalt ühte jalga tõsta pärast seda, kui seisma on jäänud.

Ja siis lasin tal kõik 6 varjet joosta. Polnud viga. Kusjuures varje poole jookseb ta aeglasemalt kui sealt tagasi minu juurde. Eks ikka seepärast, et minu juures ju pall ootamas.

Kuulekus, kaitse

Täna panin põhirõhu 'seisa' käsklusele. Nõuab veel tööd. Ja lasin tal varjeid joosta. Ühte varjesse panin palli tema nähes. See võttis kiirust hoopis maha. Parem on ise palli hoida ja saab minult, kui ilusti varje ümber tiiru ära teeb.

Kaitseharjutus oli lühike. Padja ja nuudiga. Nuuti hoidis Rene esmalt ainult käes padja kõrval, pärast ka silitas koera pead. Haarde võttis päris hästi, urises veidi. Aga ringi joostes ei nämmutanud.

Kuulekus, varjed

Tabasalu platsil. Päris külm ilm oli, tuul tegi selle veel üsna vastikuks.

Täna sain 'seis' täitmise paremaks. Algul ta ei tahtnud üldse seista, nagu poleks kunagi seda käsku kuulnudki. Aga kui koera lõpuks seisma jääma sain, siis seisis ilusti.

Jooksime veel kõik varjed läbi, viimaseid tahtis jälle odavamalt saada - keeras enne varjet tagasi. Seda ma tal muidugi ei lubanud nii jätta. Panin seejärel koera lamama, et ka puhkaks veidi ja lõpus tegime veel hantlit. Et ees ei nätsutaks ja hoiaks kõvasti. Aga see võtab veel aega.

Nüüd on juba märgata, et koer enam nii ruttu ei väsi.

Kuulekus, varjed

Käisime Tabasalu platsil. Esmalt veidi kuulekust: kõrvalkõnd skeemi järgi (undas kõik see aeg ja oli liiga minu jala ligi, segas käimist), istu, lama, seisa. Seisa õnnestus korralikult 3-l katsel. Ja siis jooksime kõik varjed. Viimast kahte ringi ei tahtnud joosta, lootis kergemalt pääseda ja keeras enne tagasi. Palli sai aga siis, kui oli ringi ümber varje ära jooksnud. Start oli täna ka kõikide varjete korral keskjoonelt.

Kui oli puhata saanud, tahtis jälle tegutseda, aga siis tulime juba ära. Eks teinekord jälle ja tahtmine jääb ehk meelde. Kuigi sellest pole tal õnneks kunagi puudus olnud:)

Nüüd, kus iga päev trenni olen teinud, on ta söögiisu tõusnud ja tahaks rohkem. Aga kuna ta on veel ülekaalus, siis katsun ikka vähem anda. Näis, kuidas õnnestub.

Kuulekus

Täna jälle Tihniku platsil. Püsilamamist, kõrvlkõndi, hantlit, istu, lama, seisa. Seda viimast kordasime, sest see ei ole tal selge. Siis veel mängisin padjaga ja väike kaigas oli kogu aeg ta näo juures. Liigutasin seda ka, et ta ikka märkaks seda. Täna hoidis põhiliselt silmad juba lahti. Siis veidi ka silitasin selle toikaga teda. Ehk on sellest abi.

Kuulekus

Käisime jälle Tihniku platsil. Algul Fleur lamas pea 15 min. Kui mina ühe koha peal olen ja platsil ringi ei jaluta, siis ta on ka rahulikum ja ei hakka roomama. Tegime veel skeemipõhist kõrvalkõndi, inimrühma, hantlit, juurdetulekut seismiselt (Urve hoidis kinni); mängisin nutsu ja palliga, teises käes tugev malakas, millega teda aeg-ajalt silitasin. Et õpiks mitte kartma. Lõpuks veel edasisaatmine. Seda pidin kordama, sest lõpus oli oma pallist suurem võõras pall, mida ta ei tunnistanud ja otsis oma. Tegin siis selle palli talle tuttavaks ja saatsin poole maa pealt uuesti. Aga jooksis kiiresti mõlemad korrad.

Kuulekus ja fotosessioon:)

Õrn lumekiht oli täna hommikul maas. Käisime Fleuriga Tihniku platsil. Tegime veidi kuulekust - kõrvakõndi, seisa, lama, hantel - ja siis järgnes fotosessioon. Et Fleur pildi peale saada, pean ma ta lamama või istuma panema. Liikumiselt tulevad kõik pildid hämara ilmaga (oli pärastlõuna ja pilves) udused. Ju ei oska lihtsalt selliseid pilte teha.