Kuulekus, näitusetrenn

Selline näeb see meie "imetõke" siis välja, millega hüppamise selgeks tahame saada:)

Kuulekus on Fleuril nagu olemas, aga kiirusest jääb igas asjas puudu ja ma pole sellega üldse rahul. Kohati tundub, et nagu väsinud, aga kui palli järele vaja joosta, siis pole väsimust kusagil. Ja ma ei oska seda kiirust, mis temas olemas on, kuulekussooritustesse panna.

Täna tegime liikumiselt ja jooksmiselt lama ja seisa, kohalesaatmist, korduvalt püsilamamist ja üle barjääri hüppamist. Käisime pärast ka tiigi ääres, Fleur läks kohe üsna sügavale vette mõnulema ja end jahutama. Eks oli ju ka üsna soe ilm.
Näitusetrenni tegime ogadega - nii on tal jah pea püsti. Seisma ei tahtnud Fleur kuidagi jääda, aga Doris ei andnud ka järele ja seisma ta koera sai. Mare igatahes kiitis tulemust:) Paar ringi proovisime ka ilma ogadeta ja ma olin peidus. Otsis küll. Otsustasime siis edaspidi ikka ogadega teha ja alles näitusel ilma, nö üllatuseks.