Rahulas, täiesti tuulevaikne õhtu. Aga üsna külm. Jälg oli serpentiinidena üle 100 sammu, vahel toit, vahel tühi jälg. Kui vasakule pidi pöörama, läks üle, aga leidis jälje üles ja Janne arvates muutis selline jäljekaotus koera tähelepanelikumaks. Kui paremale pidi pöörama, siis nagu ei eksinud. Toitu jättis palju maha, kiirustas endisselt. Ega ma teda tagasi ka ei hoidnud. Tuleks vist hakata ainult jäljel teda toitma, siis muutub talle põhjalik nuusutamine oluliseks.
Ma olin ka jäljele minnes Fleuriga liialt lobisenud:). Hea, et keegi kõrvalt vigu märkab. Ma ise ei saanud arugi, et seda tegin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar