Puhkus

Jälg

Rahulas, 100 sammu, toit igas sammus, tuuline. Jälg alguses taganttuulega, siis keeras ja tuul oli külje pealt, lõpus jälle tagant. Jälge ajas hästi. Jäljele viisin ta täna rihma otsas. Küll ikka vingus! Kui tiris, siis seisin ja kui rihm lõdvaks läks, läksime edasi. Kui jälle tiris, siis otsast peale. Üsna jälje lähedal enne jäljele ei läinud, kui minu ümber ringitormamise rihma otsas lõpetas ja vingumise lõpetas. See võttis omajagu aega.

Jälg, kuulekus, barjäär

Eile oli Fleuril täielik puhkepäev, täna alustasime ka alles õhtul.

Jälg Rahulas, kaarjas, algul tuul küljelt, umbes poole pealt tagant. Toit igas sammus (vähelõhnav toores loomaliha), 80 sammu. Tubli oli, rahvast oli täna rohkem kaasas ja meile võõrad. Mina olla teistmoodi käitunud(?) ja ka Fleur. Aga ta siiski ajas ilusti jälje ära. Korrigeerida oli küll vaja, aga nina töötas.

Tegime veidi kuulekust ja päris palju barjääri. Hüppas ilusti 1m üle; proovisime siis hantliga ja sellega nii hästi üle ei tulnud, puutega. Minu hantlivise ei tule ka veel alati välja.

Kuulekus, näitusetrenn

Selline näeb see meie "imetõke" siis välja, millega hüppamise selgeks tahame saada:)

Kuulekus on Fleuril nagu olemas, aga kiirusest jääb igas asjas puudu ja ma pole sellega üldse rahul. Kohati tundub, et nagu väsinud, aga kui palli järele vaja joosta, siis pole väsimust kusagil. Ja ma ei oska seda kiirust, mis temas olemas on, kuulekussooritustesse panna.

Täna tegime liikumiselt ja jooksmiselt lama ja seisa, kohalesaatmist, korduvalt püsilamamist ja üle barjääri hüppamist. Käisime pärast ka tiigi ääres, Fleur läks kohe üsna sügavale vette mõnulema ja end jahutama. Eks oli ju ka üsna soe ilm.
Näitusetrenni tegime ogadega - nii on tal jah pea püsti. Seisma ei tahtnud Fleur kuidagi jääda, aga Doris ei andnud ka järele ja seisma ta koera sai. Mare igatahes kiitis tulemust:) Paar ringi proovisime ka ilma ogadeta ja ma olin peidus. Otsis küll. Otsustasime siis edaspidi ikka ogadega teha ja alles näitusel ilma, nö üllatuseks.

37.jälg, barjäär

Jälg Rahulas, taganttuul, 100 sammu, toit igas sammus, sirge. Koer oli tubli (tal oli ka kõht tühi), otsis väga keskendunult ja innukalt toitu, ninatöö oli hästi kuulda.

Barjääril läks ka üsna hästi. Barjäär ise oli 90 cm, laienduse tegime nii, et ulatus meetrini. Katsetasime erinevaid variante, kuidas kummidel oleks parem mõju. Praegu oli 2 kummi, 2 tuleb juurde osta.

Kuulekus, näitusetrenn

Jõudsime trenniplatsile ja selgus, et trenni algus on täna tund aega hiljem. Aga kuna mul oli selleks ajaks kokku lepitud näitusetrenn, siis tegin trenni ise.

Kõrvalkõnd, istu-lama-seisa. Barjäär - täna siis laiendatud barjäär (ja 1 m kõrge), aga ma küll aru ei saanud, et sellel miski mõju oli. Ja väga hästi täna hüpped ei läinud ka. Eks peab lihtsalt veel ja veel hüppama. Kohalesaatmine, edasisaatmine. Need viimased peab kiiremaks saama. Et jookseks sama kiiresti, kui palli järele jookseb. Kohalesaatmise kotti tuleks panna tema nähes pall ja ka edasisaatmist teha palliga. Proovisin pärast TPI staadionil palliga, aga vahemaa oli tavalisest palju pikem ja ta hakkas varem palli otsima. Seega meil see üritus seal ei õnnestunud. Aga peab veel tegema, just hea, et selline suur staadion.

Näitusetrenni tegime ogadega, see pani ta küll kohati vinguma, sest ei saanud nii kõvasti tirida, aga pea tõstis kenasti püsti. Pärast Doris tegi ilma ogadeta ja varsti oli pea jälle maas. Jooks ja seismapanek tuli neil hästi välja.

36.jälg, barjäär

Jälg oli väikese vihma ja küljetuulega Rahulas, 70 sammu, kogemata:) kõver, toit igas sammus. Janne juhtis. Mulle tundus, et koer kiirustab, Janne ütles, et see on intensiivsus. Tore, kui see nii on. Millegipärast kahtlen ikka. Ja arvan, et kui toitu enam igas sammus pole, hakkab jälle tormama. Janne arvas, et ei hakka, kui talle sel meetodil, nagu praegu jälge teeme, tempo selgeks teha. Lõpus oli toit laiali, võttis paar tükikest ja edasi; nii väga tahtis jälge ajada, et ei saanud arugi, et mul lõpp sellele kohale plaanitud oli.

Barjäär oli täna 1m kõrge. Kippus ikka nii hüppama, et sinna puhtalt, tagasi puutega. Mõned hüpped ka kohe väga halvasti. Hüppasime puhkepausidega - enne jälge ja pärast jälge. Lõpetasin, kui edasi-tagasi mõlemad hüpped olid puhtalt hüpatud.

35. jälg, barjäär

Hüppab üle küll, aga nagu pildilt näha, sellise imeliku tehnikaga. Võiks ju jalad välja sirutada. Aga seda ma küll õpetada ei oska:(

JÄLG: Päikeseline tuuline ilm, taganttuulega umbes 80 sammu jälg pikk, toit igas jäljes. Hästi ajas. Ei seganud isegi tema selja taga hüplev Karilis. Minu mõjutused ei ole ikka need veel, mis vaja - liiga aeglased. Lõpus oli laiali toitu, võttis ainult mõned, siis läks lamama ja vaatas mulle otsa, et mida nüüd teeme.

Kaitse

Esimest korda Rene juures. Fleur oli tubli. Arvan, et talle tuli kasuks, et ta autost teiste varrukatööd pealt nägi, sellega valmistas end ette. Ei olnud üllatus, et hoopis teisel platsil nüüd hoopis kellegilt teiselt varrukat püüda tuleb. Rene tegi täna lühidalt, nö tutvumistreeningu:)

Esimest korda tahtis Fleur varrukat autosse viia! Ja platsil ka jooksis varrukaga uhkelt ringi, mul polnud mingit probleemi.

Pärast väikest puhkust tegime eemal veel veidi kuulekust, ikka istu-lama-seisa.

Jälg vihma ja tuulega

Rahulas, 100 sammu, igas sammus toit, taganttuul, vihm. Jäljele minek ei olnud mul kontrolli all. Vaja rahulikumalt endal toimetada. Jälge võttis hästi; kui mina vahepeal rabistama hakkasin ja rihm pingule läks, hakkas väga kiirustama ja siis jäi toitu maha. Janne kõrvalt vaatas, et ma ei tõmmanud teda rihmast alla, peaksin rohkem kummardama. Ma olin koera vedanud toidu juurde, mitte korrigeerinud kiirete tõmmetega. Sama viga mul kaitses. Ja lõppu ehk ei tulekski Fleurile palli panna, talle on ju jälg ise fun. Proovib järgmine kord, et kui jälg lõpeb, siis ongi kõik. Rihm kaela ja autosse.

Hüppasime selles vihmas ka barjääri. Ta on juba täiesti võimeline korralikult meetrist üle hüppama. Ma ei tohi sinna enam ehk palli võtta, see ajab ta liiga pöördesse ja ta ei keskendu hüppele.

Kaitse

Viimane trenn Tõnisega:(

Täna tegime instinktilt kuulekust. Preemiaks sai "Võta". Fleur oli üsna tubli, mina esimeste korduste ajal järjekordselt ei teinud päris õigesti.

Kui Tõnu juba oma harjutust hakkas lõpetama, panin Fleuri platsi serva lamama. Lamas korralikult, aga hakkas paar korda nende poole haukuma. Tõnis ütles, et see on hea. Ja enne äratulekut tegin veel edasisaatmist. Et vaadata, kas ka mõnel teisel platsil peale Tihniku see välja tuleb. Tuli küll, kuigi esmalt hakkas veidi viltu ühe tünni poole jooksma.

Kuulekus, näitusetrenn

Täna ei olnud Fleuri tegemistes sellist särtsu ja rõõmu, nagu tavaliselt. Oli kohati selline hajevil. Oli vist päevasest reisist veel väsinud.

Aga tegime ikka istu-lama-seisa:). Inimrühma. Barjääri 90 cm+kett. 3-s hüpe oli edasi-tagasi puhtalt! Edasisaatmine ka õnnestus. Viimast tuleks nüüd mõne teise platsi peal ka teha.

Pärast trenni sõitsime TPI staadionile veel näitusetrenni. Doris käis Fleuriga 3 ringi, vaeseke oli ikka üsna väsinud lõpuks. Esimene ring läks peaaegu kõik selleks, et koerale kohale jõuaks, millega tegu. Marisega käies oleks ta ilmselt oluliselt varem sellest aru saanud, et näitusetrenn. Aga kui kui hiljem palli talle loopisin, ei olnud väsimusest pea midagi enam alles.

34. jälg

Kehras jõe ääres, 60 sammu, igas sammus toit. Kaarja kujuga jälg, õrn külgtuul, päike, kuiva heinaga väli. Ilusti ajas, eriti ei kiirustanudki, mõned toidud jättis ikka vahele. Lõpetamise magasin kahjuks maha.

Püsilamamine, barjäär, jälg

Enne jäljele minekut käisime Tihniku platsilt läbi. Seal tehti kuulekuse trenni ja näituse trenni. Panin Fleuri lamama ja olin ta nägemisulatusest ära üsna tükk aega. Ta ei lasknud end sellest melust segada, lamas ilusti:)

Jälge tegime Rahulas, tuulevaikne ilm oli. Jälg 70 sammu, sirge, igas sammus toit. Algus oli kiirevõitu, aga üldiselt võib rahule jääda. Nina töötab tal korralikult - kuulda kohe; aga toitu jätab ikka vahele.

Enne jälge hüppasime barjääri, 90 cm. Oli ka ebaõnnestunud hüppeid, aga lõpetasime, kui mõlemat pidi ilusti hüppas. Algus ei läinud hästi, sest ta rabistas palli pärast liiga ja ei keskendunud hüppamisele.

Tagasiteel tulime kitsemetsast läbi, koerad tegid korraliku jooksu. Seekord said tutvust teha siiliga:)

Kuulekus

Käisin Tihniku platsil kuulekust tegemas. Vot täna oli juba soe ilm! Tõkke sättisin juba alguses üles, et hiljem teha. Palli viisin ka kohe alguses platsi lõppu edasisaatmise tegemiseks. Seni ta lamas. Ja üllatas mind: kui tema juurde hakkasin jõudma, tõusis püsti ja nagu süüdlane läks koha pealt ära. Ma ei suutnud ära imestada! Koduteel mõtlesin välja - ju ta minu nägemata oli kohapealt niipalju nihkunud, et ise sellest aru sai. Ja arvas, et ma ta nüüd turjast hoides tagasi viin. Igatahes lasin tal veel selle vimka peale veidi veel lamada.

Aga tegime siis istu-lama -seisa; korra isegi ennetas mul seismist:). Tegime siis uuesti. Lamab aeglaselt:(, viimase lamamise saime natukene kiiremaks. Tal nagu ei ole mingit motivatsiooni lamama minna. Hüpped üle 90 cm barjääri korda kolm. Esimesel hüppel läks tagasi hüpates tõkke vastu ja see kukkus ümber. Ta sellest seekord pabistama ei hakanud ja järgmised korrad hüppas puhtalt. Edasisaatmine oli hea.

Kuna mul juua kaasas ei olnud, käisin paar korda trenni jooksul teda tiigis jahutamas. Viimasel korral ta eriti nautis vees ringi lobistamist ja ka ujus. Tegelikult ju külm vesi veel, loodetavasti ta ei külmeta end ära. Trenni lõpuks loopisin veel palli, et füüsist arendada. Rattasõitu ju teha ei saa.

32. jälg

Jälg Kurnas, kutsikanäituse maneezi taga. Kohati vastutuul, mitte tugev. Toit igas sammus, 100 sammu. Vastutuul tekitas toidu mahajätmist, sest ilmselt eest tuli tuulega tugevamat lõhna; kohati kippus isegi siis maha jätma, kui seda kohta nuusutanud oli. Püüdsin rihma täiesti lõdva hoida, kui ilusti läks ja korrigeerisin, kui toidust üle läks. Aga tänu tuulele tuli kohati ikka täitsa palju meelde tuletada, et ikka iga toidu üles korjaks.

31. jälg ja tõke

Rahulas vaikse tuulega, 120 sammu, toit igas jäljes. Janne juhtis teda ja hästi läks. Lõpuks sai juba aru, et mõjutus rihmast nina alla tähendab. Minul kippus kogu aeg rihm pingesse minema ja see tekitas kohe koerapoolse kiirema mineku.

Enne jälge hüppasime barjääri, 90 cm. Tagasihüpetel läks vahel puutega. Selline tunne, et ei oska hüppele minnes sammu õigeks seada. Tähendab, vaja veel harjutada.

30. jälg ja tõke

Serpentiin, toiduga ja tühjad jäljed. Põld enne Keilat; tuul, aga mitte kõige tugevam. Janne võttis minult juhtimise üle ja mõjutas Fleuri. Et ei jätaks ühtegi toitu vahele. Väga hästi õnnestus. Pean selle ise ka selgeks saama. Et nii koerale selgeks teha, et tähelepanelikumalt tuleb nuustutada ja tempo rahulikum hoida. Tühjad jäljed tuleks ära jätta mõneks ajaks.

Tõket hüppasime, kui jälg oli maha pandud, aga ajamata. 90 cm läheb puhtalt üle. Korra proovisime ka 1m., aga seal hüppas puutega. Tegime siis uuesti 90 cm. Pärast jäljeajamist hüppasime veel. Teeme veel mõni aeg samal kõrgusel, siis lähme 1m peale.

Kaitse ja jälg

Ma ise ei oska üldse õigesti toimetada:( Teoreetiliselt saan aru, mis tegema peab, aga praktikas kukub millegipärast valesti välja. Näiteks kasvõi koera mõjutamine: tean ju küll, et üks korralik mõjutus on palju parem, kui 100 venitatud liigutust. Aga ikkagi kipub mu mõjutus olema nagu aeg luubis.

Aga tegime kuulekust ja korraliku käitumise korral sai loa 'Võta'. Esimest korda tegime ka varjest rünnakut. Sai kinnitust Fleuri ebakindlus. Kui ta juba teadis, et sealt keegi ründab, jäi kõrvalkõnnil minust veidi maha, hoidis nagu minu varju.

Jälg oli serpentiinidena vaheldumisi toit ja tühi jälg. Kiirutab ja kaotab seepärast aeg-ajalt jälje, mille uuesti siis üles leiab.

Kuulekus

.. tihniku platsil. Rühmatrenn. Kõrvalkõndi; istu-lama-seisa-seisa; tõke; edasisaatmine; lõpus püsilamamine 15 min.

Hüppas 1m tõkkest puhtalt (!) üle, tagasiteel riivas. Esimesel korral tegin palliga. Teisel korral hantliga ja hantel ei lennanud väga kaugele. Üle läks jälle puhtalt, aga tagasihüppel läks tõkkele peale ja see kukkus ümber. Tahtsin uuesti proovida, ta ei tahtnud tõkkele enam üldse minna. Koos minuga ikka läks . Ja tagasi samamoodi. Lõpetuseks sain ikka ühe korraliku hüppe ka. Tõke oli Sveni oma. Nüüd on meil omal ka tõke olemas, kollane, 1 x 1,5 m; kõrgust annab muuta.

Edasisaatmisel läks ilusti, aga mitte kõige otsem ja ei leidnud palli üles. Läksin siis kolmandiku maad vastu ja saatsin uuesti; siis leidis.

Trenni algul oli ka püsilamamine, siis kippus roomama, kui eemaldusin. Lõpulamamisel mitte.

28. jälg

Rahulas, täiesti tuulevaikne õhtu. Aga üsna külm. Jälg oli serpentiinidena üle 100 sammu, vahel toit, vahel tühi jälg. Kui vasakule pidi pöörama, läks üle, aga leidis jälje üles ja Janne arvates muutis selline jäljekaotus koera tähelepanelikumaks. Kui paremale pidi pöörama, siis nagu ei eksinud. Toitu jättis palju maha, kiirustas endisselt. Ega ma teda tagasi ka ei hoidnud. Tuleks vist hakata ainult jäljel teda toitma, siis muutub talle põhjalik nuusutamine oluliseks.

Ma olin ka jäljele minnes Fleuriga liialt lobisenud:). Hea, et keegi kõrvalt vigu märkab. Ma ise ei saanud arugi, et seda tegin.

27.jälg, metsajooks:)

Süda ei andnud rahu, läksime õhtul veel Rahulasse jälge tegema:). Ilm endiselt tuuline, üle 100 sammu jälg, toit vaheldumisi tühjade jälgedega. Toiduga jäljed kas kaared või nurgad ja toiduta jäljed taganttuulega. Lõpus keerasin toiduga jälje veel vastu tuult ka, sel kohal teda tuul üldse ei seganud. Toitu jättis maha, toiduta jälgedes kiirustas. Ühest nurgast läks üle, aga leidis jälje. Janne soovitas serpentiine teha. Järgmine kord siis teeme.

Tagasiteel käisime "kitsemetsas". Täna oli seal ikka tõeline jahijooks. Korra Nobi oli juba tagasi, Fleuri pidi tükk aega kutsuma, kui lõpuks jooksuga tuli. Ei olnud mingit peataolekut, nagu sai kahtlustatud. Vaatas mu üle ja pani jälle edasi.

26. jälg

Harku järve ääres, endiselt jube tugev ja külm tuul. Jälg taganttuulega ~60 sammu, 10 toiduga, 10 tühja vaheldumisi. Täna võtsin koera autost, panin lamama, siis panin jälje maha ja seejärel otse jälge ajama. Ta küll kuuletus jäljele minnes, aga jäljeajamine ise oli rahutu; eriti, kui toiduvaba jälg oli. Moraal: vaja ikka lasta koeral maha rahuneda, kui aega pole või ei viitsi, on parem tegemata jätta.

25. jälg

Keila taga Tuulna põllul, õhtupoolikul. Siin oli veidi niiskem ja juba värsket rohtu paistis kasvamas. Hea põld. Hästi tugev tuul. Tegin taganttuule jälje ~100 sammu. 10 toiduga sammu, 10 tühja - vaheldumisi. Toiduga jäljed olid paar tükki kaared, st tuul päris otse tagant ei olnud.

Jäljele minnes kõigepealt jooksis lahtiselt ringi, lähedal panin rihma külge ja sealtmaalt õnnestus üsna rahulikult jäljele saada. Nina oli korralikult maas, kui mööda jälge läks. Veidi kiirendas sammu, kui toitu jäljes ei olnud.

24. jälg

Eile oli Fleur Kanniga Kloogal ja väsitas enda ikka korralikult ära - täna magas päev läbi. Õhtuks ärkas üles:)

Jälje tegime jälle Keila lähistel kõva tuule käes. Toit oli igas sammus ja iga lõigu lõpus väike hunnik toitu. Lootsin nii lõigu lõppu märgata, et siis teda seni kinni hoida, kuni nina järgmise lõigu alguse poole pöörab. Kaks esimest kohta magasin maha! Ja ta lõikas seal nurgad ära, niipalju kui seda nurka oli. Viimase juures siis hoidsin teda tagasi, ta vaeseke ei saanud üldse aru, mis temast tahetakse: pakkus lamamist, vaatas mulle otsa, seisis. Peaks ehk need vahed (ühe lõpp ja teise lõigu algus) suuremad tegema? Ja kindlasti ei tohiks neid kohti ise maha magada. Jälge ennast muidu ajas suht hästi.

Enne kojuminekut käisime veel "kitsemetsas", kus Fleur ja Nobi ringi jooksmisest ja väikesest jahist rõõmu tundsid.

Jälg, tõke

Harku järve kõrval vana rohuga väli. Õrn tuul, päike. Sirge jälg 50 sammu (30 toit igas sammus, 10 sammu tühi, 10 toit). Tühjas jäljes kiirustas, toiduga jäljes jäi toitu maha. 10 sammu peitsin veidi suurema toidukoguse rohu alla, see võttis küll nina hästi maha. Järgmine kord võikski teha ainult peidetud toiduga.

80 cm-sel puittõkkel tegime kusagil 5-6 hüpet edasi-tagasi palli järele. Minnes läks kõik korrad puhtalt, tulles mõned korrad puutega:(

18:30 - trenn Tihnikus. Rattasõit 7 km

Olin trenni alguses uimane; ja ka koer oli uimane. Aga ärkasime ikka üles:)

Täna oli meid päris palju kohal. Tegime kõrvalkõndi ~5 min, rühmas käimist, istu-lama-seisa-seisa, hantlit - tõi ära, ei ennetanud minnes. Aga see pole veel see, mida vaja. Lõetuseks edasisaatmine - väga tubli. Urve ütles, et kuulekus on väga hea, peaksin nüüd nädalase puhkuse tegema. Et mingit kiiksu juurde ei tuleks. Piirduksin näiteks hüpetega üle tõkke, mis meil ka veel õppimist vajab. Koer puhkas siis veidi autos, kuni ma ratta autost välja koukisin:)

Rattaga oli plaanis veidi lühem trett, aga sõitsime 7 km, sest ma sõitsin valesti. Ja korra veel eksisin ära ka. Aga Fleuril polnud sest midagi, jooksis sama reipalt kõrval. Kui mul kiirus langes, sest tee oli paha ja ei jaksanud ka enam, jooksis tema ratta ees. Alustasime kusagil 15-16 km/h, lõpus oli 12-13 km/h. Pärast rattasõitu leidis pulga ja tahtis veel mängida.

22.jälg

20:00 - Vääna teeotsast edasi enne Keilat kuiv madalarohuline põld. Alustasime jälle taganttuulega. Ajas jälge ilusti, aga kiirustas mu meelest liiga. Kas tühi kõht ajas taga?

21.jälg, kaitse

17:00 - jälg. Alustasime taganttuulega, igas sammus toit. Viimases nurgas otsis veidi laialt ja kaugemalt jälge, tundus, et kaotas selle vahepeal. Käisin temast umbes 2 m kaugusel, lasin tal ise tööd teha. Talle korra vist tundus, et ma mõjutan teda rihmaga. Sest läks keset jälge lamama, kuigi seal eset ei olnud. Lõpueset näitas.

18:00 - kaitse. Jälle kuulekus ja haukumine. Mul ei õnnestunud rihma lõdvaks lasta, kui ta võis haukuma minna. Tegin ülearuseid mõjutusi. Äpu, nagu ma iga uue asjaga olen. Siis Tõnis käskis mul rihma lahti lasta ja koer tegi ilma minuta palju paremini.

20. jälg

Fleuril oli 2 puhkepäeva. Kohe mitte midagi ei teinud. Teise päeva õhtul, kui koju tulin, oli ta tüütus ise. Muudkui tassis erinevaid palle või vingus, et teeks aga midagi.

Jälje tegime Keila lähistel heal pinnal; külm kõva tuul, toit igas jäljes, 2 eset (kindad), 100 sammu.

Enne jäljele minekut lasin tal teisel pool teed põllul vabalt olla, seal sai autost väljatuleku rahutuse endast veidi välja. Jälje alguses oligi rahulikum. Kui märkas jäljevaia, siis küll hakkas sinnapoole tüürima. Seekord ennetas esemeid, kui eemalt nägi, lamas. Jätan nüüd esemed edaspidi mõneks ajaks ära. Täna jättis jälje ka siis edasi ajamata ja kippus lamama, kui sai rihmast mõjutuse. Oli millegipärast ebakindel.