Jälg

Tänane jälg oli katastroof.
Selveri taga, rohi oli hästi madalalt maha niidetud, traktorirööpaid ja kuivi kohti täis. Jäljeajamise ajaks oli tuul tõusnud, mis enamasti puhus küljelt. Jälje vanus üle tunni, sik-sakiline, st teravnurgad ja lühikesed sirged. Toitu vähe, 1 ese lõpus. Ma ei tea muidugi, palju koeri või/ja inimesi meie jäljelt vahepeal üle jalutasid. Aga jälg oli muidugi raske. Tulemuseks nurgad väga halvad ja viimasel sirgel kaotasime jälje täiesti ära. Lootuse kaotanud, lasin rihma lahti ja lasin koeral ise minna, kuhu tahab. Otsis ikka päris suure maaala läbi, aga esemeni ta lõpuks siiski kuidagi jõudis. Mina lobisesin seni koeraaedikus (see sealsamas kõrval) oleva koeraomanikuga. Fleur jäi eseme juurde seisma ja vaatas minu poole. Aga ma sain temast aru:) ja käskisin lamama ja sai ka preemia eseme ülesleidmise eest.
Jälje vanust oodates jalutasime mere äärde, aga ujuma ei saanud minna. Minu jalgadele oli vesi liiga külm ja ma ei olnud võimeline piisavalt sügavale minema, et koer ujuda saaks. Aga ta jooksis seal niisama õnnelikult ringi. Tagasiteel kohusime MUPO-ga, kes soovitas meil rohkem metsa poole minna. Fleur parasjagu lamas ja ei olnud rihmas; ma ise viisin ühte toigast eemale, et edasisaatmist meelde tuletada. Selle kohta ei öeldud midagi, et koer rihmas ei olnud.