Jälg

Jõgisool. Kuna eilse IPO võistluse kohtunik tahtis näha meie jäljetrenne, siis oli ta ka põllul.

Aga enne õige jälje ajamist juhtus, et Fleur sai nö eeljälge ajada. Lasin ta autost välja jalgu sirutama sinna, kus noored koerad olid juba jälge ajanud. Fleur võttis ühe aetud jälje üles ja hakkas minema. Toitu oli seal palju alles ja ta muudkui läks ja sõi. Ma järgnesin talle umbes 5-7 m kaugusel. Kui poleks järgnenud, oleks ta ilmselt pooleli jätnud. Aga nüüd 2x alguses kontrollis, et kas tulen ja muudkui ajas jälge. Ja kui kaarega tagasi tee äärde jõudis ja suuna mingile autole võttis, kutsusin ma ta ära. Aga väga huvitav oli vaadata. Ja ta ka ei kiirustanud kohtades, kus toitu ei olnud.

Õige jälg oli tavapärane paljude nurkadega, aga nurgad tegin seekord ilma toiduta. Mujal oli toitu isegi paljuvõitu. Enne nurka umbes 1m lõppes jäljes toit ja pärast nurka 1m pärast oli jälle toit. Nurgas hoidsin teda kinni, kuni õige suuna võttis. Täna oli ka õigel jäljel rahulik jäljeajamine. Nurkades ikka tahtis üle minna. Ja hr.Kokkonen kommenteeris, et tegelikult ajan mina jälge, sest ma suunan koera. Ta läheb sinna, kuhu ma lasen. Koer ei aja jälge iseseisvalt. Talle tuleb anda võimalus eksida ja sellest õppida. Ja kiita, kui olukorra lahendab.

Ma oma arust olen selliseid jälgi palju teinud ja kui nurgas kinni ei hoidnud, siis koer tiirutas, kuni õige tee leidis. See oli inetu.

Kiita saime hea ninatöö eest.