Tabasalus. Pakkusin välja, et võiks konvoeerimise ajal Fleurile varrukat ka anda, et ega hullemaks ei tee. Rene tegi seepeale harjutuse padjaga ja üritas koera enda kõrval kõndima saada ja preemiaks sai padja. Vahepeal mängis. Ja lõpuks Fleur isegi käis tal kõrval, sai nagu julgust juurde. Isegi haukumist jäi vähemaks. Paremal küljel tundis ikka ohtu, aga oli juba veits parem ja ehk saab nii edasi minna.
Millegipärast just varrukamehe suhtes selline umbusk. Eile läksin kõrvalkõnniga Janne kõrvale, ei olnud mingit probleemi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar