Kaitse

Sellist kõrvalkõndi, nagu Fleur seekod näitas, tegi ta viimati siis, kui ehk nii poole aastane oli. Tegelikult mingil määral ka jäljele minnes kusagil aasta tagasi. Üldiselt kõrvalkõnniks seda nimetada ei saa, sest ta läks aina ette ja vahtis ringi. Kas see ehk tähendab, et lõpuks ometi ka kaitse talle midagi pakub?

Kaitses oli alguses aga eriti ebakindel, urises nuudi peale rohkem, kui kunagi varem. Pärast jälle ei urisenud üldse, aga Rene ütles, et silmadest oli ikkagi ebakindlus näha. Koera hoida aitas mul Kalev, aga kohati hoidis ta liiga kõvasti, nii et ma ei saanud ikkagi teha, mida tahtsin ja vajalikuks pidasin.

Arvan, et peaksime nüüd mõni aeg nuuti mitte kasutama. Töötaks instinkti tõstmisega ja kui see pastab juba väga hea, alles siis jälle nuut mängu.

Hantel

ARK kõrval on võsa vahel teerada ja veidi tühja maad selle kõrval. Enne kojusõitu käisime seal jalutamas ja võtsin hantli kaasa. Hantel talle meeldib, sest mängin ka alati. Toob kiiresti, toomise ajal ei näri ja hoiab kõvasti. Aga ette tulles alati nätsutab kord või paar; enne, kui rahulikult hoidma jääb. Sama on tegelikult ka suvalise pulgaga ja ka palliga mängides, et minu juurde jõudes nätsutama hakkab. Ju on mure, et kohe loovutama peab. Kuigi alati ju ei pea. Ei teagi praegu, kuidas sellest lahti saada.

Kaitse, kuulekus

Kaitses üritasime koera instinkti tõsta. Peaks olema võimalik, sest minuga platsil tööd tehes on tal instinkt alati parem. Aga väga keeruline oli koera ühe käega hoida. Hoidsin kaelarihmast ja siis pidin hoidmise vahetama rihmast hoidmise vastu. Aga kuni rihmast haarata üritasin, oli koer juba läinud ja harjutus nässus ja Rene kuri. Vajan abikoerajuhti.
Pärast tegin platsil veel kuulekust - kõrvalkõnd, istu, lama, seisa - ja varjete jooksmist. Ja Rene tahtis näha, milline mu koera kiirus on. Jäi rahule:). Siis näitasime veel, kuidas koer eemalt patja kinni hüppab; seda tuleb temaga harjutada, sest ta ei oska. Tuleb liiga lähedale ja siis kohapealt peaaegu alles hüppab.
Lõpuks tegin veel edasisaatmise, aga see pika maa pealt välja ei tulnud. Võttis küll enam-vähem näidatud suuna, aga siiski seal olevale varjele. Kordasime siis lühema maa pealt. Ja ka siis jooksis pallini väikese kaarega.

Kaitse

Urve viis ja tõi meid pärast koju tagasi. Aitäh! Sest sõita ma ju ei saa. Vasaku käega koera hoida oli ka päris raske.

Aga koer oli täna teistsegune, haukus vähem, nuuti nagu ei kartnudki. 'Anna' käsku tuleb mul talle õpetada. Kipub teine lahtilaskmisega viivitama. Mitte just alati, aga siiski.

Kodus majade vahel olen paar korda ka kuulekust teinud. Hea kiiruse saab sooritustesse, kui nii harva midagi teha. Vähemalt Fleuri puhul on see nii.

Kipskäsi

Tihniku platsil. Jõudsime teha ühe istu ja lama käsu järel libisesin (kummikud oli vale valik sellise libedusega) ja kukkusin ja murdsin parema käe randmeluu. Kahju kohe koerast, sest nüüd tuleb üsna pikk paus. Endast oli juba enne kahju ära:)

Postiharjutus

Postis ta ei olnud eriti hea. Tahtis kangesti varrukat, aga kui sai, hakkas raputama ja nätsutama. Aga varrukale järele joostes oli päris tubli. Ja kandis ka varrukat hästi.

Pärast tegime veel pooletunnise jalutuskäigu teiste koertega koos, sai tänu sellele korralikult joosta.