Fleuri tuleb kiita: ei näidanud mitte grammigi ebakindlust ka siis, kui varrukamehelt külgedele jalaga sai. Varem oli juhus, kus ainult käe patsutamise peale eemale tõmbus. Tahaksin loota, et see oli õige otsus, et hakkasime harjutusi tegema ilma nuudita ja algusest ja üritame instinkti kasvatada.
Pärast väikest puhkust tegin istu-lama-seisa, millega ei saa rahule jääda, sest koer oli aeglane. Edasisaatmine tuli paremini välja. Panin ta siis autosse, viisin palli jälle lõppu ja järmise kaitseharjutuse pausi ajal tegin veel ühe edasisaatmise. Nüüd ta ei teadnud, et palli sinna viisin. Korra nagu kahtles ja vaatas tagasi (ootas vist 'lama' käsku), aga otsustas siis ikka minna. Kiiresti:). Selle harjutusega võib küll rahule jääda.