Ujumine, jälg

Päeval Rahulas. Panin jälje maha ja läksime jalgsi ujuma, pärast jälle tagasi ja siis jälg.

Tuuline ilm, jäljel vahelduva pikkusega rohi, ~400 sammu. Taganttuulega läks nurgad ilusti, esimese ainult väikese kaarega; kippus endiselt kiirustama ja kõrgemas rohus tõusis ka pea püsti. Jälje viimane kolmandik, kus tuul oli vastu, läks täitsa untsu. Pea oli palju püsti, nuuskis mõlemale poole jälge. Ja selle kõige peale läks ka minul segi, kust see jälg seal siis ikkagi läks. Sest ka rohi oli juba üsna üles tõusnud ja jälge eriti näha polnud, lisaks mingid varasemad jäljed. Lõppu ta igatahes jõudis ja oma palli kätte sai:). Läks lamama, pall kenasti kahe esikäpa vahel.

Tuulega tuleks teha esialgu vastutuult sirgeid jälgi ja edaspidi serpentiine, tuuletu ilmaga võib nurki õppida.

Arstilkäik

Tohter ütles, et kui oleks kodukoer, siis oleks terve koer. Sest praegu ta ju ei lonka, hoiab küll veidi vasakut tagajalga, aga see ei sega teda rõõmsalt elamast.

Vaikselt lubati koormust tõstma hakata, aga eks seda olen ma teinud ka juba. Mäest vaja üles KÕNDIDA, natuke võib aeglaselt ratast sõita, jne. Kui lihased on tugevad, saab ka kõvema koormusega trenni teha. Enne järgmist võistlushooaega lähme näitama, kui vahepeal vajadust ei teki.

Mis mind aga nördima pani - mul olid kaasas aastaselt tehtud düsplaasiapildid. Juba seal on tal see puus vähemalt C, aga mitte B. Kui ma ikka kohe õiget seisu oleks teadnud, oleks ehk paremini jälgida osanud. Mida see dr Pikva tookord mõtles, et B pani?

Ujumine, jälg

Rahulas. Jälje panin märjale rohule enne vihma, siis sadas ja siis ajasime. Täna nii hea ei olnud, kui eile, paar nurka võttis väikese kaarega ja ühes suunas kippus nina püsti õhust lõhna võtma. Ka oli vaja täna teda päris palju tagasi hoida, sest kippus tormama. Jälg oli 550 sammu ja nurki oli 7. Jälje pikkus teda ära ei väsitanud.

Ujumine, 86.jälg

Rahulas. Kõva vihmaga panin jälje maha, siis käisime ujumas. Jälje ajamise ajaks oli vihm möödas, aga rohi muidugi märg. Jälje pikkus oli ~300 sammu, 5 nurka. Fleur ajas peaaegu perfektse jälje. Kõik nurgad võttis sujuvalt ja ei läinud ühestki üle! Lausa fantastika oli seda näha. On ikka õige jutt, et vihmaga on jälge kergem ajada. Ainus, mida ma aeg-ajalt tegin - hoidsin teda tagasi, kui mulle tundus, et tempo liiga kiireks hakkas minema.

Ujumas

Täna ujusime uues kohas: enne Vääna teeristi vasakul metsa sees oli mingi auk vett täis. Paekivi äärtega ja natuke kehv koeral välja ronida, aga ujumiseks täitsa hea. Baksiga koos ujusid ja palli ega okste pärast ei tekkinud mingit tüli:). Päris pikk ujumine; Fleur ei tahtnud enam viimase palli järele isegi hästi minna, nii väsinud oli.

Jälg

Lõunani ootas Fleur autos, kuniks IPO võistlejad oma jäljed aetud said ja siis tegime oma jälje. ~350 m, 3 nurka; päike paistis ja tuul oli kohati üsna tugev. Ajas oma tavalise jälje. Ühe kõrge rohu sisse peitsin maa ligidale ka toitu. Ta läks sealt pea püsti läbi. Tõin tagasi ja käskisin nina maas minna, siis leidis üles.

Ujumas Männiku karjääris

Ujumas, jälg

Ujumas käisime Harku järves, mille kohta Armin ütles, et sinna ära vii kirpu ka ujuma. Eks ta must ikka on küll.

Jälge tegime Rahulas. Nurkadega ~250 sammu. Tegin kerged nurgad ja läks kohe täitsa hästi. Mitte küll päris kõik nurgad, aga enamus. Samas läks vahel jälle sirgel jäljelt välja. Selle põhjusest ma küll aru ei saanud.

Ujumine, 83.jälg

Rahulas, väike tuul, ~200 sammu jälg, serpentiinide ja nurkadega. Nurgast läheb joonelt üle. Samas aga kui jäljes toit on, siis leiab. Leidmine jõuab siis ajju, kui kolmandik kehapikkust üle on läinud. eitohiks vist toidust ka üle minna. Ja siis ehk ei läheks ka nurgast üle. Kiirustab.

Koorkülas

Oi kui õnnelik Fleur maal oli! Lasi aga jooksuringe ja kaevas ja püherdas.

Sellel põllul tegime hommikul 8:30 jälge. Olime koeraga mõlemad veidi ebakindlad, mina isegi rohkem:). Sügisel vaja kindlasti mullapõllul veel teha, sest on tõesti iga koera nuusutamine hästi näha.

Lõuna ajal käisime järves ujumas. Oleks kodu juures selline mõnus ujumiskoht!







Ja koduteel käisime veel Helme lossimägedes, kus ta omale liiga tegi Karilisi järel üles-alla joostes ja tormates. Õhtul lonkas kohe märgatavalt. Tasasel maal jooks talle enam nii ei mõju, aga see oli siiski liig. Paar päeva puhkust taastab loodetavasti eelmiste päevade olukorra.

Ujumas, jälg

Rahulas. Panin jälje maha, siis käisime vahepeal ujumas. Jälg oli ajades umbes tunda aega vana. Sik-sakiline ja serpentiinidega. Pärast nurka toit. Nurkades läks ikkagi väikeste kaartega üle. Sirgetel saba käis, kui toitu leidis, siis mitte, oli rohkem keskendunud. Pean rohkem mõjutusi andma, et jäljel korrektsem oleks. Ta kannatab selle ilusti ära. Jälje algus oli ka tuul osaliselt vastu, siis kippus nina tõstma.

Stroomi rannas

Ujumine, 80.jälg

Jälle Rahulas. Jälg oli ~200 sammu, nurkade ja kaartega. Hea põld - veidi rohtu, madal, kuivavõitu. Isegi tuult oli täna. Toidu panin nurkadesse. Siis läks jah ilusti nurga. Jälje teisel poolel oli toit nurgas alates ärapööramisest või veidi hiljem. Siis ühe nurga läks veidi üle. Jälje lõpus oli pall, mille üle Fleuril erilti hea meel oli. Aga kokkuvõttes võib rahule jääda, sest nina töötas korralikult. Järgmine kord peaks nurkadevahelise sirge (või kaare) pikema tegema.

Pärast jälge tuletasime kõrvalkõndi meelde:), oli meeles küll.

Ujumine, jälg

Käisime Rahulas jões ujumas ja siis tegime jälge.
Vaikne õhtu, üsna lühike serpentiinide ja nurkadega motivatsiooni jälg. Toit oli vähemalt iga 10 sammu järel. Selle jälje ajas hästi.
Sel nädalal on Fleur jälle selline, nagu oli 2 kuud tagasi - rõõmus, õnnelik ja mänguhimuline. Vahepeal oli teda lausa kurb vaadata. Ju enam siis nii valus elada pole.

Puides Läänemaal

Ujumine, 79.jälg

Täna oli nii palav ilm, et koer päeva esimesel poolel süüagi ei tahtnud. Ujumas käisime jões. Jälje, 250 sammu, sik-saki kujulise, tegin raskele kuivale põllule. Kuna oli oluliselt raskem põld, oleksin pidanud jätkama serpentiinidega või vähemalt rohkema motivatsiooniga. Mul oli toitu jäljel päris vähe. Enamus nurkadel läks üle ja suure kaarega jäljele tagasi. Ja mina vaatasin pealt ega korrigeerinud kordagi. Ka oli koer täna kuidagi väga närviline jäljele minnes.

Õpin Fleurile massaažitegemist

Lihased kuumaks

Venitus taha

Venitus ette

Ujumine, 78. jälg

Ujusime Rahulas, jões (Qurry ja Fleur), siis läksime samasse jälge tegema. Tuulevaikne ilm, päike, kerge 400 m serpentiinide ja autojälgedega jälg. Ajas täitsa hästi. Ma siiski ei hoidnud rihma nii pinges, nagu viimasel koolitusel näidati. See tundub kuidagi ebaloomulik, vähemalt praeguses koolituse etapis. Tõnis käis meiega jälje kaasas - mu korrigeerimised peaksid olema konkreetsemad; pika rohu sisse võiks ka toitu peita, siis harjub ka seal nina maas käima, ei ole nii lihtne; enne algust võib ka toitu panna, siis ei torma jälje alguspunkti; alguspunktist võib jälg minna alati erinevas suunas; jälje lõpp võiks ka olla kindla rituaaliga, nagu alguski.

Jälg IPO seminaril

Fleur ootas terve päeva autos ja kõige viimasena, pärast kella 7-t õhtul sai siis ka jäljele. Õnneks see pikk ootamine tema tahtmist jälge ajada ära ei võtnud. No ja eks ta oli juba näljane ka.

Tahtsin vastutuulega jälge teha, aga tuul oli selleks ajaks üsna nõrk. Omast arust hoidsin rihma täitsa pinges ja kui ta jäljel sõi, siis läks rihm lõdvaks. Ja koer kontrollis jälge paremalt ja vasakult. Aga selgus, et see ei olnud pinges rihm. Koolitaja hr Peter Langvarski võttis minult rihma üle ja siis oli jäljenöör tõesti pinges. Ja Fleur ei eksinud enam kordagi. Aga tiris jubedalt mu meelest. Koolitaja väitis ka, et võistlustel võib sellise pinges rihmaga jälge ajada. Ja ta ütles veel, et see koer ajaks IPO3 jälje probleemideta ära:))

Jälg oli mul 300 sammu nõrga vastutuulega, serpentiinid. Tanja küsis koolitajalt, et kas tema teeb ka serpentiine. Ta ei tegevat. Tanja ka mitte. Samas mina olen neid palju teinud ja kui ta arvab, et mu koer juba IPO3-e jälje ära ajaks, siis on see end ju õigustanud?

Ujumas

Täna käisime Harku järves. Läksin aga jälle põlvini vette, et ta pulkade järele ujuma peaks ja tee pikem oleks. Pärast tegime veel väikese kuivamisjalutuskäigu:)