65.jälg. PIKK PAUS:(

Jüri ja Maardu vahel, pärast TSKK PJK võistlusi samal rohusel põllul. Valisin väiksema rohuga ala. Jälg umbes 100 sammu, selline kõverik:). Jälje algus oli veidi tormakas, aga pärast paari korrigeerimist muutus koer väga korralikuks jäljeajajaks. Nuusutas kohe igat sammu, nina oli maas ja töötas, ei tormanud.

Ja siis see juhtus. Hakkasin temaga mängima ja Fleur kiunatas üles hüpates. Arvasin, et asutusin talle jala peale, aga teisel korral jälle sama. Kolmandal korral ei tahtnud enam hüpatagi ja juba väikese hüppe peale kiunatas valust. Nüüd on ka autosse hüpates valus ja trepist üles minnes valus.

Sõitsime kohe kliinikusses ja arst arvas, et häda teeb selg, sest valu näitas ta ainult siis, kui mõlemat jalga korraga taha sirgeks venitati.

Paari tunni pärast võtsime ette sõidu Tartusse. Vastu võttis valvearst. Seal keerati-väänati-koputati teda ikka üsna põhjalikult. Närviimpulsid töötavad - hea seegi. Mure ikkagi puusaliigestes ja vasak teeb rohkem valu. Seljaprobleem oleks ilmselt hullem. 2.juulil lähme Tartusse ortopeedi juurde ja siis vist tehakse puusast uued pildid. Üks võimalus on, et tal on düsplaasia. Aastaselt olid B puusad. Aga see selgub pärast piltide tegemist.

Kuulekus, jälg

Üle pika aja tegime veidi kuulekust. Kõrvalkõndi, 'istu', veidi hantlit, edasisaatmist. Edasisaatmisel hakkas juba minema, aga pööras ringi ja jäi vaatama. Saatsin uuesti, siis läks. Tuli vist meelde, et pall on seal. Ju ilma pallita siis ei lähekski. Oli küll ka üsna soe, aga tundub, et pika puhkusega on võhm koeral väga väheseks jäänud:(

Jälge tegime Tuulas. Tegin seekord sirge jälje küljetuulega, toit vaheldumisi tühjade jälgedega. Kui jäljele läksime, oli tuul juba vaiksemaks jäänud ja teda eriti ei seganud.

Jälg, 2 tk

Samas Tuula põllul. Esimese jälje tegin sirge, umbes 50 sammu. Toit ja tühjad jäljed vaheldumisi. Polnud viga. Teise jälje J kujulise (algus sirge ja siis keeras tagasi). Tuul oli kõvemaks läinud ja korra läks täiesti jäljest välja. Ja lõpus, kus oli hulgaliselt toitu maas, läks ka kõrvalt mööda. Ju tuul lõhna kõrvale kandis.

Jälg

Tuulas lehmade poolt paljaks söödud kuival põllul. Panin seekord maksatükikesed igasse jälge. Aga ta jättis vähemalt pooled neist söömata. Jälg oli ~100 sammu väikeste serpentiinidega kuivanud lehmakookidest mööda:). Jälje läks suht hästi, aga lõpus olevast karbist läks seda märkamata mööda. Ma sealt kõrvalt võtsin karbi katmiseks rohtu, kas ehk lõhn jäi sinna nii tugev, et sealtkaudu läks? Halb on see, et siis tiirutas ja tagasiteel leidis jälje ja sealt toitu, mille enne maha oli jätnud. Ja et ma ka ise seda karpi ei näinud! Sellisel põllul peaks vist sellist toitu kasutama, mida ise näed. No kuidas ma muidu koera kontrollin? Või polegi seda vaja? Las töötab ise ja õpib oma vigadest? Nagu ei julge hästi.

Jälg, 2 tk

Rahulas niidetud põllul. Karilis tegi lühema väikese kaarega jälje, mina pikema serpentiinidega. Kuna Karilis astus nii pikkade sammudega, et jälge inimesesilmale näha ei jäänud, võisin ainult oletada, kas läks või mitte õigesti. Lõppu igatahes jõudis:). Toit oli vaheldumisi tühja jäljega 5 sammu kaupa. Minu jälg oli 10-15 sammu kaupa tühi ja toiduga. Nina töötas kuuldavalt. Aeg-ajalt ikka läks ka jälje kõrvalt nuuskima.

Kui koeraomanik on nädalavahetuse koeraüritustest veel väsinud

Ujumine, näitus

Laupäeval sai koer korralikult meres ujuda. Sai talle ikka päris palju tema väikest ujumisrõngast sügavale loobitud. Pühapäeval olime terve päev näitusel (Balti Sieger) ja õhtul liig väsinud, et kuhugi veel minna või midagi teha. Näituseringis käib koer kohusetundlikult, aga on näha, et see talle midagi ei paku.

Jälg

Õhtul Rahulas vasakpoolsel põllul. Rohi on ikka suurevõitu. Seekord tegin maksaga, 10 -10 toiduga ja ilma. Nina oli ilusti maas kogu aeg, aga ikkagi jättis jälgi vahele. Katsusin küll korrigeerida, kui nägin, et mõnda ei nuusuta. Aga aeg-ajalt isegi pea käis vasakule-paremale, st jäljest jälge. Algus paremuse poole on olemas

Kuulekus, jälg

Panin metsmaasikapõllule:) jälje maha ja läksime Tabasalu platsile. Jube palav oli. Aga pea pool tundi tegime trenni. Istumajäämist-alati jäi, aga võiks kiiremini jääda; hantlit - peaks ka kiirem olema, hantlit üle 80 cm barjääri - päris hea; ja ka niisama 90 cm barjääri ning lõpuks pärast väikest joogipausi edasisaatmist - pall oli paigas juba trenni alguses. Tal oli see pall vist meeles, kui saatsin. Oli küll palavusest üsna oimetu juba, aga läks kiiresti, tubli.

Jäljele läksin lõõtsutava koeraga. Ikkagi tahtis väga jälge ajama minna ja ajamises endas ei olnud midagi teistmoodi - ikka rahulikumalt toiduga osa ja kiiremini toiduta osa. Tegelikult sellise palavusega ei peaks jälge õpetama. Selliste ilmadega on parem õhtul või hommikul. Jälje tegin 10-e sammu kaupa toit ja 10-e kaupa tühi. Kuna rohtu oli hõredavõitu, ei saanud toitu rohu alla peita, nagu plaanisin.

Näitusetrenn

Fleur käis Karilisiga meres ja siis sõitsime Tihniku plasile näitusetrenni. Koer laseb end Dorisel juba suht hästi juhtida, ka seismapanekul, kus ta on alati selline olnud, et kipub vahel oma asendit parandama. Ja jooksmisega on tal ka enamasti kõik korras olnud. Viinane tuli ka Karilisil hästi välja, kes sellest innustust saanuna üsna palju ringe tegi.

Jälg (56.), barjäär

Jälge tegime õhtul Rahulas. Rohi on juba üsna pikk ja äraõitsenud võililli oli palju. Pistelise toiduga serpentiinid. Täna panin toitu tihedamalt. Ajas ka paremini, kui eile. Siiski oli näha, et igat sammu ta ei nuusuta. Meeli soovitas, et kui toitu panna, siis pikemalt. Toiduga nuusutab igat jälge ja siis automaatselt toiduta osas nuusutab ka igat jälge, et see rutiin jääb talle külge. Tundub loogiline küll. Mul täna olid pikalt tühjad jäljed ja siis paaris sammus toit.

Barjääri hüppab 90 cm päris hästi, aga kui 1 m panna, siis läheb vastu. Vaja aga harjutada ja palli saab ainult ja ainult siis, kui puhtalt üle hüppab. Ehk saab nii aru, mida ma tahan. Sest hüppama ta võimeline on, ta lihtsalt pole aru saanud, et puudutada ei tohi. Arvab, et peaasi, et üle läheb. Et seda ma tahan.

Kaitse, jälg, kuulekus

Kaitses oli täna 'titevarrukas'. Algul urises, siis rahunes maha. Pidi päris kõvasti hammustama, aga siis haarde lõdvemaks jätma. Haarded parandab seejärel ära. Mu meelest oli päris tubli, eriti teises harjutuses. Rene ütleb, et kaitseinstinktile ei ole mõtet rõhku panna, sest seda tal niikuinii ei ole.

Jälge tegime Keila lähistel, varasemast põllust sõitsime veel edasi. Armin, Tõnu, Alla ja mina. Jälg läks täna kohe täitsa nässu. Ainult jäljele minek oli OK (aitäh, Janne!). Kuiva põhjaga kõrge rohuga põld, kohati ka rohuta. Ja maiuseks oli rootslaste kasutatav Frolic. See ikka vist ei sobi. Kuigi muidu ta ikka sööb seda. Jälg oli serpentiinidega ja ta läks kogu aeg jäljest välja ja nina ei olnud ka korralikult maas. Toitu oli pisteliselt. Samas ta muidugi leidis jälle jälje üles ja lõppu jõudsime välja, aga no ikka väga kehv jäljeajamine oli see täna. Kahjuks. Mida teha, et selline asi ei korduks?

Armin ja Tõnu olid juba läinud, Alla tegi oma koerale kuulekust. Jäin seda vaatama ja pärast siis tegin mina ka Fleurile. Sain häid nõuandeid. Tegime kõrvalkõndi. Et ta end nii minu vastu ei pressiks, tuli käia koeraga väikeseid ringe vasakule ja teha see talle hästi ebameeldivaks. Ja siis äkki hoopis otse edasi. Käiski korralikumalt, st mulle sobivamalt ei vajutanud end mulle peale. Palli ei tuleks talle eemale visata, vaid oma käest preemiaks anda. Nii on see nagu rohkem minu käest, muidu on kusagilt eemalt saadud. Niisama lõbuks pole üldse vaja palli loopida, ikka ainult premeerimiseks tubli soorituse eest. Kõrvalkõnd, kui pall oli eemale visatud ja tema pidi korralikult mul kõrval püsima. Hantlit, veidi näris. Tegime ka pikema maaga hantlit - mina viskasin ja Alla viskas sealt veel edasi. Alles siis saatsin koera tooma. Saab parema kiiruse. Siis veel siia. Selliselt, et Alla hoidis koera kinni ja mina jooksin eemale ja sealt kutsusin. Enamus samu asju tegi Alla ka oma koeraga enne.
Igatahes oli Fleuril täna hea päev, sai üle pika aja põhjalikult trenni teha. Koju jõudsime alles kusagil pool 11.

Kaitse

Neemel, 2 harjutust. Algul oli jälle väga ärevil, aga rahunes kiiresti. Siiani tegime padjaga, aga see on talle liiga pehmeks jäänud. Edasi lähme 'titevarruka' peale. Ja hakkame hüppeid varrukasse ka jälle tegema. Koer laseb juba päris rahulikult sikutamise ajal varrukamehel end katsuda.

Kaitse

Paar päeva terviserikke tõttu tegevusetult ja oli esimese harjutuse alguses kole närviline; kuigi see pole see õige sõna. Ehk siis nii väga tahtis midagi teha, et ei osanud rahulikult toimetada. Lõpupoole rahunes ja oli üsna hea. Kui esimese harjutuse tegi Rene padjaga, siis teiseks võttis selle tittede:) varruka. Rene väitis, et kuna tal ei ole piisavalt saagiinstinkti, siis suurema asjaga peaks tema ise rohkem tööd tegema, et koeral instinkti välja tuua. Et mida väiksem asi, seda lihtsam pidi olema. Ei tea kommenteerida. Igatahes jah, palliga koeral küll instinktist puudu pole ja siiani olen ma ikka oma koera hea saagiinstinktiga isendiks arvanud. Aga no jah; oleneb, millega võrrelda. Rene võrdleb kõiki koeri tööliini omadega. Rene puudutused täna Fleuri eriti ei seganud. Aga kui korra nuudiga vastu oma jalga lõi, siis koer hakkas küll urisema.